Marianne Mikko: Ukraina vajab meie abi

Ann VaidaVälispoliitika

Eile sotsiaaldemokraatide nimel riigikogus kõnelenud Marianne Mikko rõhutas, et Eesti kohus on seista kõigiti Venemaa uue agressiooni alla sattunud Ukraina eest, kes paraku pole viimasel nädalal saanud piisavalt jõulist ja kiiret rahvusvahelist toetust.

„Kriis Kertši väinas pole lakmuspaber mitte ainult Euroopa Liidule või NATOle, vaid ka meile endile. Hädas on suurriik, kellega me oleme jaganud ühist saatust Nõukogude Liidus,“ märkis Mikko. „Eesti on olnud Ukraina üks suurimaid eestkõnelejaid. Seda nii riigi kui ka üksikisiku tasandil ja siin ei tohi olla taganemisteed.“ Mikko sõnul näitab riigikogus Ukraina toetuseks vastu võetud avaldus, et Eesti jääb kindlaks väärtuspõhisele välispoliitikale ja seisab selle eest, et agressori vastu suunatud sanktsioone tuleb laiendada.

Eesti ENPA delegatsiooni juht ja parlamendi riigikaitsekomisjoni liige meenutas, et riigikogu kiitis 2014. aasta kevadel, kohe pärast Krimmi annekteerimist, heaks Ukrainat toetava avalduse. „Tugevam relv Venemaa taltsutamiseks on sanktsioonid. Rahvusvaheline õigus peab kehtima kõikidele maailma riikidele, kaasa arvatud Venemaale. Kui rahvusvahelistest reeglitest kinni ei peeta, siis on omavolitseja trahvipingil ehk maksab trahvi.  See majanduslik hoob on päris hästi töötanud,“ rääkis Mikko. „Samas on Euroopa lõunatiiva riikidel tekkinud taas mõtteid Venemaa vastu suunatud sanktsioonide leevendamisest või lausa maha võtmisest. Suurem osa nii Euroopa Liidu kui ka NATO üheaegseid liikmesriike soovib siiski sanktsioonidega jätkata või neid tugevdada. Kahjuks pole Ukraina selle nädala vältel kiiret ja jõulist toetust saanud.“

Mikko sõnul saab ta iga päev oma nutitelefonisse ärevaid uudiseid Kiievist. Nimelt palub ENPA Ukraina delegatsiooni juht Volodymyr Ariev levitada infot Aasovi merel toimuva kohta. „Kui andsin talle teada, et riigikogu tahab võtta vastu avalduse Ukraina toetuseks, oli ta juba ette tänulik. Ukraina teab, kes on tema sõbrad,“ lisas Mikko.

Seotud lood: