Eelmisel nädalal jõudis lõpuks otsuse tasandile see, mida oli kahjuks karta juba pikemat aega: Venemaa lubatakse tagasi Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) perre.
Spordiringkondades oli sellest räägitud pikalt ja ratsionaalselt asjale otsa vaadates oli vaid aja küsimus, millal selline otsus tehakse.
Teen selles valguses viis tähelepanekut, et mis valdas mind kergejõustiku valdkonna inimesena ja laiemalt spordihuvilisena, kui seda otsust lugesin.
Esiteks, ROK-i uute juhtide tunnetus Euroopa südames toimuvast sõjast on teistsugune!
Venemaa vastane sõda Ukraina suveräänsuse vastu on kestnud aastaid, aga täiemahulise sõjana mõistab seda pea kogu maailm alates 24 veebruarist 2022.
Kohe pärast seda kuupäeva tegi Rahvusvaheline Olümpiakomitee ühesed ja selged avaldused, et sellise Venemaa koht ei ole suures olümpiaperes.
Lisaks ei soovitata korraldada võistlusi Venemaal ega Valgevenes ja igasugune nende riikide sümboolika kasutamine kõigil rahvusvahelistel võistlustel ei ole kuidagi õigustatud.
Sooviti võtta ära ka kõik ROK-iga seotud autasud Venemaa riigijuhtidelt, nagu näiteks Putinilt olümpiaorden.
Need sõnumid ja otsused tehti ajal, kui Ukrainat rünnati, inimesed hukkusid, hooneid hävitati.
Kui vaadata, mis toimub hetkel Ukrainas, siis kahjuks paremuse suunas ei ole midagi muutunud, ja selles valguses ei ole ROK-i otsus ühestki otsast põhjendatud.
Mis on aga muutunud, on ROK-i juhtide taust ja Euroopa südames toimuva sõja tunnetamine. Seega on veel olulisem Euroopa olümpiakomiteede ja ka teiste spordiorganisatsioonide roll mitte-Euroopa taustaga rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtide mõjutamisel. Tuleb olla sõnumites järeleandmatud ja väga konkreetsed.
Teiseks, Venemaa jaoks on sport rohkem kui lihtsalt võistlused või riiki esindavad sportlased!
Hetkel toimuvate jalgpalli maailmameistrivõistluste taustal näeme, milline mõju on suurvõistlustel ja et see on sageli peamine kõneaine riigijuhtide omavahelistes vestlustes.
Nii nagu sport ühendab, nii see võib ka riike üksteisest eemaldada. Mittedemokraatlikele riikidele on sport üks võimalus oma riiki suuremaks teha ja olla koos kõigi teistega suurimatel spordipidudel esindatud.
Olümpiamängud on siin peamiseks areeniks ja sealne ei jäta pea kedagi külmaks. Näiteks Pariisi olümpial osales 206 riiki ja võite ise kujutada ette, mis mõtetega nendele mängudele vaatasid otsa nende riikide juhid, keda ühisele peole ei oldud kutsutud.
Kõik on kohal, aga meid ei ole! Sellel on mõju ja see mõju on suurem kui välja näidatakse. Rahvas on alati tahtnud oma sportlasi olümpial võistlemas näha ja kui seda ei võimaldata, siis see põhjustab pingeid ja rahulolematust. Aga just seda sellised keelud saavutada püüavad, et lõpetage sõjad ja te saate tagasi teiste hulka.
Kolmandaks, sõjaväe roll Venemaa spordis!
Paljudel riikidel on sõjavägi ja tippsport väga tihedalt läbipõimunud. Spordisangarid on sageli mustersõdurid, kes oma suurepärase füüsilise vormi ja palava rahva armastusega on headeks kaanestaarideks kõigele sellele, mis puudutab oma riigi teenimist.
Kui Eestis on tippsport ja sõjavägi pigem üksteisest kaugenenud, siis Venemaal on sootuks vastupidi. Armeesportlased on selle riigi uhkuseks ja nii nagu sõjaväelased ikka, on ka nemad vandunud igavest truudust kõigile nendele põhimõttele, mis hoiab ühtset ründetahet ja patriootlikkust.
Just seda, mida me näeme väga palju Venemaa propagandas ja Ukraina sõjas. No et Venemaa sõdib kurjuse vastu, Vene rahvuse kaitsmiseks ja lääne pealetungi ohu ennetamiseks.
Täpselt samu põhimõtteid peab austama ka enamik Venemaa sportlasi.
Miks kirjutasin enamik? Kindlasti on ka nende hulgas neid, kes sellist Venemaad ei toeta ja veel vähem teiste rahvaste tapmist, aga nende hääl ei kõla või kui kõlab, siis hetkel veel liiga vaikselt.
Lisaks saab seda teha sellisel juhul Venemaalt väljas, nagu seda on teinud juba pikalt malegeenius Garry Kasparov. Seega, Venemaa puhul võrdub sageli tippsport sõjaväega ja neid kahte olümpiamängude vaates eraldi vaadata ei saa. On ülimalt kahetsusväärne, et ROK seda kõigile teada ja tuntud fakti lihtsalt eirab.
Neljandaks, spordi vundament on aus konkurents!
Kergejõustik on üks neist suurtest spordialadest, kes Venemaa tagasilubamist õnneks veel (rõhk sõnal „veel“) ei kaalu.
Kergejõustikujuhid on seni eelmainitud põhjustel välistanud Venemaa lubamise tagasi staadionitele.
Kergejõustiku puhul on aga kogu sõja taustal veel üks teine lugu. Juba kümme aastat tagasi visati Venemaa Rahvusvahelisest Kergejõustikuliidust (hetkel kannab nime World Athletics) välja. Põhjuseks oli dopingureeglitele vilistamine ja sisuliselt kõigi ausa mängu põhimõtete eiramine.
Moskvas 2013. aastal toimunud maailmameistrivõistlusi võib nimetada selleks päästikuks – mitte ainult alaga süvitsi kursis olevad inimesed, vaid ka toetajad ja fännid hakkasid siis kuulma erinevaid sõnumeid ebaausatest võtetest.
Viibisin ka ise 2013. aastal Moskvas kohapeal. Need jutud ja vihjed võtsid ka minul igasuguse usu enamiku Venemaa sportlaste puhtusesse lõplikult ära.
Spordi mõte ja vundament on ausus. Kui vaadata Venemaa käitumist kergejõustikus 10-15 aastat tagasi, siis mul puudub igasugune usk, et teistel spordialadel see Venemaal kuidagi teisiti oleks.
Seega, kui lubada nad tagasi olümpiaperre, vajab tähelepanu ka teine teema – lisaks sõjakoledustele on üleval kahtlus dopingureeglite järgimise osas.
Venemaa kergejõustiku süsteemse dopingukasutamise kohta leiab internetist kergesti ülevaatlikku lugemist, mis annab hea pildi ette sigadustest ausa mängu reeglite vastu, aga ka oma sportlaste ärakasutamise massilisusest.
Viiendaks, tunne et vist jää hakkab murduma!
Kõige karmim nurk ROK-i otsuse taustal on aga jääsulamise efekt. See, et iga sõnum või käik sanktsioonide leevendamise suunas annab Venemaale paratamatult jõudu juurde.
Kuigi Ukrainas tapavad Venemaa sõdurid igapäevaselt inimesi edasi, võeti nad ROK-i perre vastu.
Kujutage nüüd ette kõiki teisi spordialaliite, kes peavad ROK-i otsuse taustal Venemaa üha suurema võistlema lubamise survega edasi võitlema.
Kõik läks palju keerulisemaks ka kergejõustiku vaates, kuid meie ei kavatse alla anda ja hoiame edasi seda joont, mida oleme teinud juba pikki aastaid. Kergejõustik saab püsida ja toimida vaid läbi ausa spordi ja võrdsetel alustel.
Hetkel Ukraina kergejõustiklastel need võimalused Venemaa rünnakute tõttu puuduvad ja seni kuni see sõda kestab, me ROK-i jälgedes astuda ei saa ega tohi.
5 MÕTET | Madis Kallas: Venemaa lubamine tagasi ROK-i laua äärde on suur viga