Marika Saar: Kultuuritöötaja pole pelk peokorraldaja

Ettevõtjad peavad mõtlema iga päev, kuidas arendada oma toodet ja teenust nii, et püsida konkurentsis. Kultuuritööski peaksime rohkem analüüsima ja mõtlema, kellele ja mida pakkuda, kirjutab sotsiaaldemokraadist Elva abivallavanem Marika Saar Tartu Postimehes.

Eestlane on nõudlik ja kriitiline. Ka kultuuri suhtes. Soov on kogeda kogu aeg midagi uut ja põnevat ning tihtilugu tundub, et kohalik kultuurimaja ei paku justkui midagi. Kõik on justkui juba olnud.

Seesugused mõtted panevad omavalitsuste kultuurijuhid pinge alla ning surve on korraldada veelgi rohkem üritusi, et teenida kogukonna rahulolu. Kuid kostab sedagi, et toimub liiga palju, ei jaksa kõikjal osaleda ja tahaks vahel ka niisama olla. Arvestama peab, et konkurents vabale ajale suureneb pidevalt ning vaba aja veetmise võimalusi tuleb juurde. Rahvamaja juhataja ees on nõnda pidev dilemma, kas teha üritus või jätta mõni tegemata. Kuid kultuuritöötaja ülesanne polegi vaid üritusi korraldada.

Kultuuritöötaja on kohalik sädeinimene, kogukonna innustaja, kel oluline roll teha koostööd erinevate valdkondade inimestega. Alati ei peagi kultuuritöötaja ise kõike suutma, vahel on vaja kaasa aidata, et kohalikud aktiivsed inimesed tegutseda saaksid. Tuleb olla avatud ja koostöine.

Tartumaa omavalitsuste liit on algatanud Tartumaa kultuuristrateegia 2030 koostamise, kus tõstetakse esile neli olulist eesmärki. Üks neist eesmärkidest toetab põhimõtet, et kultuurielu jõulisuse nimel tuleb väärtustada kohapealseid algatusi ja aktiivset kogukonda. Peame looma mõnusa õhkkonna, kus igaüks, kel on väärt idee, leiab tuge, et see ellu viia. On see siis lihtsalt hea nõu, rahaline toetus või abi info vahendamisel. Omavalitsuste roll algatuste toetamisel on tähtis. Elva vald on ägedatele ideele avatud ning pakub projekti- ja tegevustoetusi.

Kuid minu hinnangul on selle arengustrateegia tähtsaim eesmärk see, mis mõtestab ümber senise kultuuritöö. See tähendab palju tugevamat sidet kultuuri ja teiste valdkondade vahel. Kultuur ei ole nähtus omaette, vaid just tihe kultuuri põimimine erinevate valdkondadega toob juurde värskust ning loob tõelise meistriteose. Näiteks on kultuuril väga tihe seos keskkonnaga alates talgutraditsioonist kuni keskkonnasäästliku ürituste korralduseni.

Tartumaa üks tegevussuund võiks olla erinevate kultuuriteekondade arendamine, heaks eeskujuks sobib Sibulatee.

Turism sõltub väga palju kultuurist. Kui plaanitakse reisi, uuritakse peale sihtkoha majutus- ja toitlustusvõimaluste, mida põnevat piirkonnas toimub. Või vastupidi – ägeda ürituse puhul vaadatakse, kus saaks ööbida ja maitsvat toitu, et puhkus oleks tõeliselt nauditav.

Eestis on populaarsed teatripaketid ning matkateed, kus leiab korraga vaatamisväärsusi, kultuuri- ja toiduelamusi. Tartumaa üks tegevussuund võiks olla kultuuriteekondade arendamine, heaks eeskujuks sobib Sibulatee.

Meie Elvas alustame kultuuritee arendamist ning plaanime välja töötada puhkepiirkonnale värske brändi, et kutsuda turiste veelgi enam meie kanti. Elva vallas juba toimuvad mitmed üritused, mis toovad huvilisi kohale ka kaugemalt, olgu kohvikutepäevale, Hip Hopi festivalile või Rally Estonia Elva linnakatsele.

Kuid mulle tundub, et tulevikusuund on ka kammerlikumat laadi kontserdid maagilistes paikades, nagu Armuorg või Alt-Laari linnamägi.

Ning kultuuri- ja noorsootöö peavad käima käsikäes, sest kultuuritöötajate üks ülesanne on noori kõnetada, vaja on oma valdkondagi järelkasvu. Seega peab noortele näitama, et tegemist on igati põneva ja pidevat enesearengut võimaldava tööga.

Rõngu rahvamaja on saanud sellega väga hästi hakkama ning noored on aidanud plakateid kujundada, peopaiku kaunistada, pileteid müüa, parkimist korraldada ning koristanud. On juhtunud, et mõni noor on aastate jooksul kasvanud rahvamaja püsivabatahtlikuks, kellel on juba oma vastutusala ja vabatahtlike meeskond juhtida. Samuti pakub rahvamaja jutukamatele ja julgematele noortele võimaluse proovida kätt õhtujuhina väiksematel üritustel.

See tähendab, et noored on kaasatud ning kogemuse võrra rikkamad. Loomulikult tuleb toetada noorte oma initsiatiivi ürituste ja projektide korraldamisel ning üks võimalus on luua noortele omaalgatuse fond, kus toetust idee elluviimiseks saavad küsida vaid noored. Elva vallas on see fond loodud ning esimesed projektid on juba laekunud. Kindlasti tasub koos noortega mõelda, kuidas tutvustada pärimuskultuuri just neid köitvas võtmes. Lasteaiad ja koolid peavad mõtestama, milline on kultuuri osa nende igapäevatöös, sest kultuuriteadliku publiku kasvatamine algab juba lapsepõlvest.

Kõige traditsioonilisem koostöö ettevõtluse ja kultuurivaldkonna vahel on laadad, mis on eestlaste hulgas menukad. Augustis toimunud Elva elamusfestival on just ettevõtete ja ettevõtlike inimeste mess, kuhu tulevad kokku Elva valla teenuste ja toodete pakkujad ning neist huvitunud. Elamusfestivalist on saanud sündmus, mida kogukonnas juba oodatakse.

Kultuuritegijatel on ettevõtlusest väga palju õppida. Ettevõtjad peavad mõtlema iga päev, kuidas arendada oma toodet ja teenust nii, et püsida konkurentsis. Kultuuritööski peaksime rohkem analüüsima ja mõtlema, kellele ja mida pakkuda. Teenusedisaini meetod on hea mõtteharjutus: kes on ürituse publik ja mida publik ootab.

Loomulikult tuleb toetada noorte oma initsiatiivi ürituste ja projektide korraldamisel ning üks võimalus on luua noortele omaalgatuse fond, kus toetust idee elluviimiseks saavad küsida vaid noored.

Kultuurivaldkonda ei ole piisavalt jõudnud IT-arendusi, mis aitaks kultuurielu paremini tutvustada, turundada ja tagasisidet anda. Väga lahe ja mugav oleks, kui pärast kontserti või teatrietendust saaks publik anda nutitelefoni kaudu hinnangu toimunule ja korraldusele – nn emotsioonimõõdik. Vahetu tagasiside aitab järgmisel korral teha veelgi paremini. IT-vahendid aitavad häid asju teha kättesaadavaks paljudele. Tõesti, miks mitte mõelda hoopis virtuaalmuuseumile või -pidudele? Vaja on rohkem loovat mõtlemist ja hulle ideid.

Arutelud eri valdkondade koostoimest on hea viis, kuidas valmistuda Euroopa kultuuripealinna aastaks. Kultuuristrateegia üks neljast eesmärgist on kasutada Euroopa kultuuripealinna potentsiaali ära ka väljaspool Tartu linna. Tartu üks tugevaid külgi kultuuripealinnaks kandideerimisel oli ju koostöö Lõuna-Eesti omavalitsustega. Kuid selge on see, et iga omavalitsus peab ise mõtlema, mida kultuuripealinnalt ootame ja mida pakume kultuuripealinnana külastajatele. Tartu kultuuripealinna meeskond ei tee teiste eest seda mõttetööd ära. Head Lõuna-Eesti omavalitsused, alustame juba täna!

Elva vald on arutelusid alustanud ning kogukond on põnevil. Ootame põnevaid ettevõtmisi, toredaid külalisi, uusi võimalusi ja koostööpartnereid. Soovime tutvustada oma piirkonna ajalugu, loodust, kultuuripärandit ja puhkamisvõimalusi, pakkuda elamusi.

Äkki just kultuuripealinna aasta lähenemine elavdab kodumajutuse pakkujaid. Usun küll, et kultuuripealinn aktiveerib meie kogukonda ja nii mõtleme rohkem sellele, kes me oleme ja mida pakume. Kultuuritöötajad saavad kogukondi innustada ja haarata ning kultuuripealinna protsessi kaudu uusi põnevaid proovikive ületada.

Kultuuristrateegia üks eesmärk on ka tugevate ja motiveeritud eestvedajate ja juhendajate pealekasv, mis algab kultuuritöötajate väärtustamisest ja tunnustamisest. Kultuuritöö ümbermõtestamine paneb küsima, milline on üleüldse tuleviku kultuurimaja. Millised spetsialistid peaksid seal töötama ning millist pädevust koondama?

Selge on see, et järjest rohkem vajatakse teadmisi teenusekorraldusest, kommunikatsioonist, turundusest, loomemajandusest, noorsootööst, turismist, spordist ja pedagoogikast, kuid kindlasti ei saa unustada ka traditsioonilist rahvakultuuri.

Olen kindel, et kultuuritöötaja on tulevikuamet. Kultuuritöötaja ei ole pelgalt peokorraldaja, vaid kogukonna rikastaja, sidustaja ja arendaja, kogukonnast tulnud heade ideede toetaja ja võimestaja.

Tartumaa kultuuristrateegiat 2030 tutvustatakse 13. novembril Luunja kultuurimajas.

Marika Saar: kultuuritöötaja pole pelk peokorraldaja