EKRE parlamendisaadikud on juba mõnda aega soovinud eelkõige just naisi elama õpetada. Eelmise nädala Riigikogu infotunnis jäid neile ette aga Mart Haber ja Taivo Piller – õnnelik ja toimiv perekond, kes surrogaatema abiga endale lähiajal kaksikutest poja ja tütre saavad. EKRE sõnavõttu kommenteeriva Marianne Ubalehe repliigile Päevalehes vastas omakorda sotsiaalmeedias Jaak Madison, võrreldes surrogaatemadust inimkaubandusega ja seades kahtluse alla naiste õiguse enda keha üle otsustada. Lisaks veel isiklikele solvangutele Ubalehe pihta leidis Madison, et ajakirjanikul ei ole tulevikus õigust ka pensionile, sest ta pole riiki „uute maksumaksjatega toetanud“.

Sellised väljaütlemised ja seda eriti veel Riigikogu saadiku poolt on lubamatud. Elame 21. sajandil ning kuigi me ei pruugi alati teiste inimeste arvamusega nõustuda, tuleb jääda viisakaks ja korrektseks – sõnavabadus lõppeb seal, kust algab rünnak teise põhiõiguste vastu. Isiklikud solvangud parlamendiliikme poolt ajakirjaniku eraeluliste valikute ning välimuse osas ei ole kindlasti see, mis on meie riigis norm.

Jaak Madison ei ole aru saanud, et feministid ei vihka mehi, vaid feminismi eesmärgiks on seista võrdsete õiguste eest, mis peavad kehtima ka naistele. Ka enda keha üle otsustamine on õigus ja selle juurde kuulub ka abordi üle otsustamine.

Ning surrogaatemadus ei ole kaugeltki mitte inimkaubandus, enamikel juhtudel on see armastavate vanemate ainuke võimalus lapsi saada. Eestis see lubatud ei ole ning kindlasti ei tohi sellest saada valimiskampaania mängukann: tegemist on tõsise teemaga, mille arutelu peab olema laiapõhjaline ja argumenteeritud ühiskondlik debatt.

Lisaks ei saa kuidagi nõus olla sellega, et kui üdiselt annab EKRE Madisoni sõnul naistele vabaduse teha oma kehaga, mis tahes – teha tätoveeringuid või mõnda kehaosa amputeerida –, siis abordi puhul nõutakse otsustusõigust meestele. Kahtlemata ei tule ega tohigi tulla ükski abordini viiv otsus lihtsalt. Lisaks me ei tea kunagi, mis täpselt sellise otsuse taga on – põhjused on erinevad ja keerulised ning – rõhutan veelkord – alati väga isiklikud.

Ma ei soovi elada riigis, mis kirjutab mulle ette, mitu last ja millal ma saama pean ning selle ootuse mittetäitmisel jäetakse mind hiljem ilma pensionist. Ma soovin vaba ühiskonda, kus Mart Haberi ja Taivo Pilleri perekonnal on võimalus olla õnnelik. Meie prioriteediks peab olema laste turvatunne ja et nad oleks armastatud ja hoitud, mitte külvama ühiskonnas vihkamist.

Väärikat ja lugupidavat käitumist väärib iga inimene. Ka EKRE saadikud peavad austama inimväärikust ja põhiõigusi.