Marju Lauristin ja Piret Hartman: omavalitsuste kulude kokkuhoid ei saa tulla kohaliku kultuuri sulgemise arvelt

Merilyn SädeKohalikud omavalitsused, Kultuur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogul tegid erakonna auesimees Marju Lauristin ja kultuuriminister Piret Hartman avalduse, kus juhtisid tähelepanu sellele, et omavalitsuste kulude kokkuhoid ei saa tulla kohaliku kultuuri sulgemise arvelt.

Marju Lauristin ütles, et kultuur on Eesti riigi ja iga kogukonna süda ning et sotsiaaldemokraatide jaoks on Eesti kui rahvusriigi vundament igaühe võimalus saada osa Eesti kultuuripärandi rikkusest, eestikeelse vaimuelu, teaduse ja kunstide ning vabakondliku aktiivsuse mitmekesisusest ja vabadusest. “Meile on alati olnud võõras tarbijalik suhtumine kultuuri, oleme olnud ise kultuuri loojad ja ise ilo tegijad. Seda on võimaldanud meie kultuurivõrgustiku ajalooline tihedus rahvaraamatukogude, rahvamajade, kohalike muuseumide ning huvikeskuste, kohalike kooride, orkestrite, kohalike kooliperede ja kirikukoguduste näol,” rääkis ta.

Kultuuriminister Piret Hartman nõustus, et meie riigi olulisemad strateegiad algavad sellega, et peame hoidma oma kultuuri, sest see on kõige alus. “Paraku on aga kultuur esimene, mille arvelt soovitakse kokku hoida – see tundub kõige lihtsam, kuid sellel on ka kõige suurem mõju meie riigi püsimisele,” ütles ta.

Hartmani sõnul ei püsi eesti kultuur ilma kohaliku kultuurita. “Meie kultuur ei ole eliidi kultuur, vaid tugineb väga selgelt laiapindsel rahvakultuuril. Me ei saa käsitleda kultuuri kui kulu, vaid kui kohaliku elu ning kogukonna mootorit. Koolide, kultuurimajade, rahvamajade kinni panemisele järgneb elu kadumine maalt.”

Marju Lauristini sõnul oleme aga paraku olukorras, kus pärast koroonakriisist räsitud ja majanduskriisi tõusulaine hirmus lengerdavalt Eesti riigilaevalt ollakse valmistumas ballastina üle parda heitma just kõige väärtuslikumat eesti kultuuri aluskihti. “Tõmmatakse kokku trükiväljaannete levikut, kärpekirves on tõusnud meie rahvakultuuri alusjuurestikku toitvate rahvaraamatukogude ja kohalike kultuurikeskuste võrgu kohale ning löögi all on huviharidus,” ütles Lauristin ja lisas, et seda kõike tehakse täna isamaalise trummipõrina saatel ja eesti keele parema tuleviku nimel.

Piret Hartman ütles, et ta ei ei saa nõustuda rahandusministeeriumi seisukohaga, et omavalitsused peavad kokku hoidma muuseumide, raamatukogude ja kultuurimajade võrgu kokkutõmbamise arvelt. ”Riik ei ole ettevõte, riik ei tohi end kokku pakkida. Oluline on kultuuri püsimine, mitte pügamine.”

Lauristin lisas, et Eesti kui demokraatliku, avatud ja õiglase rahvusriigi püsimist, eesti keele ja kultuuri kestlikkust ei saa kiiresti muutuvas ning aina uusi riske esitavas maailmas tagada isamaaliste loosungite, punamonumentide kõrvaldamisega ega üles ehitada laenurahale. “Meil on tarvis poliitiliste jõudude, majandusliku ja kultuurieliidi ning kodanikuühiskonna uut kokkulepet – vajame sellest eesmärgist lähtuvalt nii Eesti valitsemiskorralduse tänapäevastamist, kultuuritundlikku ja hoolivat regionaalpoliitikat, kuid ennekõike uut maksu- ja eelarvepoliitikat, mis annaks ka omavalitsustele vajaliku tagatise oma sotsiaalse ja kultuurilise rolli täitmiseks,” rõhutas Lauristin.

Nii Marju Lauristin kui ka Piret Hartman leidsid, et kärped kultuurivaldkonnas jõuavad paraku omavalitsuste eelarvetesse ja volikogudesse aina sagedamini. “Peame poliitikutena tegema kõik, et omavalitsuste tulubaas tõuseks ja et omavalitsuste ellujäämine ei tuleks kultuuri arvelt,” rõhutasid nad.

Sotsiaaldemokraatide arvates peab selleks, et omavalitsused paremini hakkama saaksid, kasvama tulumaksumäär kohalikele omavalitsustele. “Huvihariduse õpetajate osas peame rakendama täiendava palgatoetuse. Lisaks õpetajatele peab tõusma ka lasteaiaõpetajate palgatoetus. Riigil on võimalusi kohalikke omavalitsuse aidata, ainult saneerimise ettekirjutamine siin ei aita,” lisas Hartman.