Selle aasta alguses kutsuti kokku töögrupp, mis otsib lühi- ja pikaajalisi lahendusi probleemidele, mis tekivad joobes isikutega Tallinna avalikus ruumis. Lisaks minule kuuluvad sellesse töögruppi ka politsei ja munitsipaalpolitsei esindajad ning asjakohased ametnikud linnasüsteemist, kirjutab Eesti Päevalehes Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets.
Vaadates otsa linna kõige probleemsemate piirkondade statistikale, joonistus selgelt pilt – üldiselt on need alkoholipoodide ümbrused. Tean seda isiklikust kogemusest hästi, sest minu eelmine ning praegune kodu asuvad kahe poe vahetusläheduses, mis võidutsevad Põhja-Tallinna väljakutsete nimekirjas. Põhjus, miks alkopoodide ümbrustest on saanud mürarohked välikohvikud seisneb selles, et poemüüjad ei pea kinni seadusest, mis keelab joobe tunnustega inimesele alkoholi müümise.
Meenub ühe linnaosavanema räägitud värvikas lugu, kuidas püsikundedele pakutakse kohe kahte pudelit viina ühe asemel, sest klient tuleb niikuinii õige pea uut ostma. Sellisele tegevusele järelevalve teostamine on keeruline ning kuni alkoholipoodide juhid seda ise endale põhimõtteks ei loo, ei muutu selles osas väga midagi.
Purjus inimestele alkoholi müümine on peamine probleemide põhjustaja ka ööelus ning kollektiivne otsus seadusest kinni pidada muudaks kõikide inimeste elu ja olu turvalisemaks. Joomiskultuuri muutmine on pikem protsess ning kuigi kohalik omavalitsus saab omalt poolt anda seaduse muutmiseks ning poliitikate kujundamiseks sisendit, siis otsused teevad ikkagi riiki juhtivad poliitikud.
Küll aga on meie töögrupi võimuses teha muudatusettepanekuid kohalikul tasandill ning järgmise sammuna olemegi asunud koguma sisendit kõikidelt linnaosade vanematelt ja linna rohepöörde tiimilt eesmärgiga katsetada probleemi lahendamist linnaruumiliste sekkumistega.
Ma ei leia, et pinkide teisaldamine või haljastuse piiramine oleksid head lahendused, sest muudavad elukeskkonda kehvemaks ning lähenema peab loovamalt. Millised need lahendused täpselt olema saavad, näitab lähitulevik, kuid nagu ka teiste riikide kogemused näitavad, on heatahtliku ja avatud suhtumise korral võimalik jõuda lahendusteni, mis teevad elu paremaks kõikidel inimestel.
Ja selge on ka see, et tagajärgedega tegelemine ei ole olukorra puhul piisav, tegelikult on vaja jõuda selleni, kus Eesti inimesed tarbiksid vähem alkoholi, saaksid piisavalt kiiresti abi. Samuti tuleb tõhustada vaimse tervise toe kättesaamist alkohoolikute pereliikmetele.
Natalie Mets: purjutajale ei tohiks napsu müüa. Viinapoed aga pakuvad püsikundele kaks viina korraga