Ossinovski: pettunud olen

Varamaksude suurendamine, investeerimine inimvarasse ja taristusse – need on näited, kuidas SDE esimehe Jevgeni Ossinovskiarvates saaks Eesti majanduse lõpuks ometi käima tõmmata.

Usutluses Äripäevale selgitas ta, mis viis valitsuse kriisini ja mida peaks üks valitsus Eesti jaoks ära tegema.

Sotsid ja IRL kritiseerivad, et Reformierakonna valitsuses ja ka Eesti majanduses on täielik seisak. Milline on teie plaan Eesti majandus seisakust välja tuua? Eesti üks suuremaid muresid on, et meie tööjõu tootlikkus pole viimase viie aasta jooksul sisuliselt kasvanud. Meil hakkab ette tulema teatud lagi, et ettevõtted ei suuda enam nii-öelda väärtusahelas ülespoole tõusta. Üks põhjus on inimeste madal kvalifikatsioon, teisalt ettevõtete suutmatus oma teenuseid ja tooteid kallimalt müüa. Lisaks on meie tööjõuturg kokku kuivamas.

Samuti mõjub ääretult negatiivsena ühiskonna kasvav ebavõrdsus, mis on aastatel 2010-2013 liikunud täiesti püstloodis. Eesti majanduspoliitika soodustab, et vahe jõukamate ja ühiskonna enamuse vahel aina suureneb. Ebavõrdsus ühiskonnas tähendab, et kõikide inimeste potentsiaali ei kasutata maksimaalselt ära. See on üks asi, kus Eesti majanduspoliitiline diskussioon on väga tihti primitiivne. Meil tahetakse rääkida sellest, kas ühte maksumäära tõsta või langetada poole protsendi võrra, kuid vähe räägitakse inimvarast Eesti majanduse vundamendina.

Meil oleks vaja astmelist tulumaksu?

See on üks näide, kuidas tõmmata olulist ühiskondlikku arutelu primitiivsele tasemele. Meilt küsitakse kogu aeg, et mis, tahate siis astmelist tulumaksu. Mina tahan, et Eestis jaotuksid inimeste tulud võrdsemalt. Eesti palkade jaotus on Euroopa üks ebavõrdsemaid. Lähiaastatel kajastub see ka pensionilõhes.

Oleme tarbimismaksudelt Euroopas esirinnas. Siin kindlasti maksutõusule ruumi ei ole. Nimelt kulutavad vaesemad inimesed erinevalt jõukamatest kogu oma sissetuleku tarbimisele ja seetõttu maksavad nad kõikidelt oma tuludelt ka tarbimismakse, sellal kui jõukamad saavad selle raha investeerida või kulutada seda mujal, näiteks puhkusereisidel.

Teiseks pole mõistlik suurendada tööjõumaksukoormust, ehkki süsteemi sees oleks vaja alumist otsa järjele aidata.

Kolmandaks on varamaksud, mis meil on väga madalad, sisuliselt olematud. Eestis on odav olla rikas. Kui otsida sotsiaalselt kõige õiglasemat viisi, kuidas inimvarasse investeerimiseks täiendavat tulu saada, siis kahtlemata on selleks rikkuse suurem maksustamine. Näiteks võib tuua maamaksu, mida kogutakse Eestis umbes 68 miljonit eurot, mis on protsendina SKPst umbes 0,3%. OECD keskmine selles maksuliigis on 6 korda suurem. Oleks õiglane ja efektiivne seda maksukoormust suurendada, seni pole seda tehtud eeskätt poliitilistel põhjustel.

Kui palju maamaksu tõstma peaks?

Ma ei hakka niimoodi numbreid loopima, ruumi on tõstmiseks piisavalt.

Mida te ettevõtjatele lubaksite?

Juba mitu aastat pole ettevõtjate suurim probleem sotsiaalmaksu kosmeetiline muutmine, protsent siia, protsent sinna. Juba pikemat aega on ettevõtjate põhiline mure olnud tööjõu puudus ja kvalifikatsioon.

Puudujääke on ka haridussüsteemis. Eestis annab kõrgharidus tööturul teiste OECD riikidega võrreldes väga vähe lisandväärtust, palgalisa. Oleme palju keskendunud sellele, et põhikool oleks kõigile kättesaadav – ja see on mõistlik ja hea -, aga meil on vaja rohkem mõelda, kuidas teha kõrgharidus tööjõuturule rohkem vastavaks. Üks põhimõttelisi muudatusi siin on minu ettepanek valitsusele, et uuest aastast hakkaks riik pakkuma ka teenuseid töötuse ennetamiseks, panustades praegu veel töötavate inimeste täiend- ja ümberõppesse, kelle kvalifikatsioon ei vasta tööturu nõudmistele.

Muidugi on mõni ettevõte kuulutanud, et tahaks riigilt mõlemat korraga – nii madalaid makse kui ka suuremaid investeeringuid haridusse. Need asjad ei käi käsikäes.

Reformierakond hirmutas, et SDE, Keskerakonna ja IRLi valitsus laenaks Eesti lõhki. Kas võtaksite riigile laenu?

See on üks teema, milles on Reformierakonna dogmatism olnud kaunis valdav. Minu hinnangul luuakse tulevase majanduskasvu eeldused täna. Kui täna on olukord, kus Eesti saab raha põhimõtteliselt negatiivse intressiga, siis ma arvan, et pole väga vahet, kas meie laenukoormus on 10% või 12% SKPst. Seda muidugi juhul, kui selle laenurahaga midagi mõistlikku tehakse. Näiteks peaksime suurendama investeeringuid taristusse. Euroopa Liidus on siiski raamid kokku lepitud ja seda, et uus valitsus laenaks Eesti lõhki, kindlasti ei juhtuks.

Kui palju te enne otsust, et Rõivas peab tagasi astuma, IRLiga läbi rääkisite?

Jah, loomulikult olid meie juhatuste eilsed otsused kooskõlastatud. Vaatasime reedest saati, kuidas poliitiline kriis algas väikesest detailist – riigi ettevõtete nõukogudest kutsuti tagasi kümme Reformierakonna riigikogu liiget. Kas see oli nüüd tõesti nii suur asi, millelt skandaal üles kerida? Kuid Reformierakond keris ning hakkas kohe Keskerakonnaga läbi rääkima ja ministrikohti jagama.

Nädalavahetusel ei rääkinud Taavi Rõivas ei minu ega IRLijuhi Margus Tsahknaga. Tegime oma järeldused, et ju siis räägitakse teistega. Meie küsimustele, kuidas usaldust valitsuses taastada, ei saanud me vastuseid. Sellest tulenevalt informeerisin Tsahknat, et teen juhatusele ettepaneku, et Rõivas võiks tagasi astuda, ja ta otsustas sama teha.

Reformierakond väidab, et te luiskate ja et nemad pole läbirääkimisi Keskerakonnaga pidanud. Teie ütlete, et lausa ministrikohad olid jaotatud?

Saime selge signaalija loomulikult mitte Reformierakonnast. Pakkumisi tehti erinevatel tasanditel, alates valitsuste liikmetest riigikogu komisjoni esimeesteni. Reformierakond küsis, keda tahaks Keskerakond peaministriks, pakkusid jaotusi välja.

Mis ministrikohti kellele pakuti?

Ma seda ju ei tea, mind nendesse kõnelustesse ei kaasatud. Aga räägiti üldisest ministrikohtade jaotusest suhtes 8-7.

Kas kõnelused IRLi ja Keskerakonnaga koalitsiooni moodustamiseks on juba käima läinud?

Plaanisime kõnelustega alustada juba täna, paraku peaministri Taavi Rõivase vääritu käitumine ja otsus mitte tagasi astuda seda ei võimaldanud. Loodame, et ta mõtleb järele ja annab homme ise tagasiastumise sisse.

On ikka pretsedenditu küll, kui valitsuspartnerid ütlevad, et seda koalitsiooni enam pole, aga peaminister ise hoiab oma toolist kümne küünega kinni ja ütleb, et tema ei lahku kuhugi. Ma saan aru, et meel on nukker ja Reformierakonnas otsitakse süüdlasi, kuid Eesti peab minema edasi. Ütlen ausalt – ma olen pettunud. Eile küsiti mult juhatuse koosolekult, mis siis saab, kui Rõivas ei astu ise tagasi. Siis olin kindel, et peaminister astub täna hommikul tagasi. Ei astunud.

Homme hääletate tema umbusalduse poolt?

Loodan ikka, et ta astub ise tagasi. Kui ei, siis jah, hääletame umbusalduse poolt.

Kas Keskerakonna programmis on teile ka midagi vastumeelset?

Iga erakonna programmis on asju, mis meie maailmavaatega kokku ei käi. Koalitsioonivalitsused eeldavadid erinevate erakondade vahel kompromisse. Näiteks majanduspoliitilistes küsimustes on meie vaated Keskerakonnaga üsna sarnased ja IRL esindab teistsugust lähenemist. Aga ühiskondlike väärtuse osas, kus meie räägime sallivusest ja avatusest, on IRL ja Keskerakond ühtemoodi kaunis konservatiivsed.

Kuid Keskerakonna sahker-mahker ja näiteks see, kuidas nad on Tallinna linna juhtides maksumaksja rahaga ringi käinud -kas see pole vastumeelne?

Igasugune avaliku võimu kuritarvitamine, veel enam korruptsioon, on lubamatu. Loomulikult on need juhtumid, mis jõudnud uurimisfaasi ja puudutavad Edgar Savisaart, taunimist väärt.

Keskerakonna uus esimees Jüri Ratas on selgelt väljendanud sedasama. See on hea märk. Teiseks, ega Reformierakonna sahker-mahker ja Kristen Michali kilekotid pole kindlasti vähem häirivad.

Reformierakonna liikmed nurisesid eile, et teatasite Taavi Rõivasele oma otsusest SMSi teel. On see märk teie külmadest suhetest või tekitas see sõnum suuremat poleemikat kui vääris?

Oleme Rõivase ja Tsahknaga umbes veerandi kogu omavahelisest suhtlusest teinud SMSide teel. See pole märk, et me teineteist ei austa, vaid sellest, et meil kõigil on kiire ajakava. Tahtsin Rõivasele ikka isiklikult otsusest teada anda, et ta ei peaks seda meedia vahendusel lugema.

Kas ta vastas teile ka? (Naerab.)
Saatis sõnumi “ok”? Ah… las see jääb.