Jevgeni Ossinovski: tulevikufond silub noorte ebavõrdsust ja võimaldab ette säästa

Ann VaidaNoored, Noorte tuleviku fond

Noorte iseseisva elu alustamise lihtsustamiseks ning ebavõrdsuse silumiseks vajab Eesti noorte tuleviku fondi, leiab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski. Ühtlasi õpetaks fond noori säästma.

„Oma olemuselt on selle fondi puhul tegu iga lapse isikliku kogumisfondiga, kuhu kogutakse raha, mis pannakse sarnaselt pensionifondidega kasvama ja mida noor saab täiskasvanuikka jõudes kasutada õppimiseks ja muuks vajalikuks,“ märkis Ossinovski täna riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelul, kus lahati noorte tulevikufondi ideed.

Noored täiskasvanud on sotsiaalmajanduslikus mõttes kõige haavatavamad, sest neil pole säästusid. Fond aitaks Ossinovski sõnul noortel kiiremini iseseisvuda ja just vaesematest peredest pärit noortel oma unistusi ellu viia.  „Tegu pole toetuse, vaid ette säästmisega. Selline fond tagaks kõigile noortele stardiraha ja siluks ebavõrdsust, mis on ühiskonnas suurenemas,“ sõnas Ossinovski. „Lisaks õpetab see fond noori oma vara omanikena säästma ja pikaajalisi sihte seadma.“

Kui riik paneks näiteks igal kuul lapse fondi 10 eurot ja tema lähedased 20 eurot, siis tagaks see  Ossinovski sõnul noore 18-aastaseks saades ligi 10000 euro suuruse algkapitali, millega iseseisvasse ellu astuda.  Tema sõnul vajab kindlasti edasiarendamist küsimus, kas anda noorele kogutud raha kätte kohe täiskasvanuks saades või hajutada see summa näiteks viie aasta peale.

Swedbanki juhatuse esimehe Robert Kitti väitel räägib tulevikufondi kasuks see, et praegu on nooremate kui 21-aastaste käes vaid üks protsent Eesti hoiustest ja oma laste hariduse tarbeks säästab vaid iga kümnes pere. Eestis on seda teinud 34000 inimest kokku 81 miljoni euro ulatuses. „Noortel täna ellu astudes vara ei ole. Lisaks tekitab isiklike säästude omamine finantskirjaoskust,“ lausus Kitt. Tema kinnitusel on erinevaid lahendusi, kuidas üheskoos noorte jaoks säästa.

Noorte Tugila programmijuhi Heidi Paaborti kogemus probleemsete noortega tegemisel on näidanud, et kõige suuremad mured  on 18- ja 19-aastastel noortel. “Noored vajavad enam abi just iseseisvumise hetkedel. Neile on kindlasti oluline toetav keskkond ja teadmine, et tulevik on paremini kindlustatud,” ütles Paabort. Samuti õpetab fond seda, kuidas rahaga ümber käia, lisas ta.

Konverentsil esinesid ettekannetega veel Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Karl Andreas Sprenk ja  tulundusühistu Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk.

Arutelu modereerinud sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Heljo Pikhofi sõnul on sotsiaaldemokraatidel kindel tahe fondi ideega edasi töötada. „Meie eesmärgiks on  fond  mõne aasta pärast käivitada,“ ütles Pikhof.