Raimond Kaljulaid: kas me tõesti lubame Reformierakonnal müüa meie muuseumid, päästekomandod ja kohtumajad?

Nüüd on Reformierakond jõuliselt asunud taotlema uut suurerastamise lainet ja sel korral soovitakse erastada praktiliselt kogu riigi kinnisvara – jättes riigile vaid sümboolse väärtusega hooned. Kunagi elektrijaamade ja raudtee erastamise vastu rahva tänavale toonud keskerakondlastele paistab see sobivat, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Õhtulehe arvamusloos.

Tsiteerin rahvusringhäälingu uudiseid: „Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul tuleks Eestis erastada kõik riiklikud büroohooned, riigi omandusse võiksid jääda sümboolse väärtusega riigihooned ja eriotstarbeline kinnisvara nagu näiteks vanglad. Analüüs Eesti suurima kinnisvara omaniku ehk Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) erastamise võimalikkuse kohta peaks valmima juba selle aasta esimesel poolel.“

Valitsus on juba otsustanud nelja riigiettevõtte erastamise, kuid rahvusringhäälingu sõnul arutatakse tegelikult kõigi 28 riigi osalusega äriühingu võõrandamist.

Rahandusministri hinnangul tuleks erastada kõik need riigi äriühingud, mis suudavad vabas konkurentsis „ilma turutõrgeteta toimida“.

Kõik müügiks?

Teeme kiire kõrvalepõike. On väga huvitav küsimus, mida tähendab „ilma turutõrgeteta toimimine“. Võtkem näiteks internetiteenuse pakkumise. Eesti turul on kolm-neli suurt tegijat ja konkurents justkui toimib. Aga tegelikkuses on Eestis internetiühendused aeglasemad ja kallimad kui teistes Euroopa riikides. Kas turg ikka toimib?

Olen kindel, et enamiku parempoolsete jaoks on loomulik, et telekomiturul ei peaks riik osalema. Kuid Eesti telekomituru suurimas ettevõttes Telias on suur Rootsi riigi osalus. Nii et meil juba on turul riigi osalusega telekom, lihtsalt mitte Eesti riigi.
Kui Telia maksab dividende, siis laekub meie kodutarbijatelt Rootsi riigi eelarvesse kümneid miljoneid eurosid ja selle raha eest saab Rootsi riik teha erinevaid kulutusi, muu hulgas maksta Eestis õppinud arstidele ja õdedele kõrgemaid palku, kui Eestis makstakse.

Mida tähendab Reformierakonna soov erastada riigi kinnisvara? Riigi Kinnisvara ASi omanduses on üle 600 (!) kinnisasja. Enamikul inimestel on seda väga raske hoomata. Millised hooned võivad minna erastamisele? Kõik Riigi Kinnisvara ASi objektid on avalikult nende kodulehel üleval.

Erastamisele võivad minna kohtumajad ja lugematu arv päästekomandode hooneid üle kogu Eestimaa (Jõgeva, Tartu, Kopli, Kärdla jne). Erastamisele lähevad muuseumihooned, näiteks Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, Pärnu muuseum, Eesti kunstimuuseum ehk KUMU, Eesti Rahva Muuseumi kinnistu. Hüva, ilmselt KUMU ja Eesti Rahva Muuseumi müüki on raske ette kujutada, kuid väiksemate muuseumide hooned võivad müüki minna küll.

Erakätesse võivad mina teatrimajad, nagu nagu näiteks Eesti noorsooteatri hoone Tallinnas.

Riigi kinnisvara bilansis on lugematult kohalikke olulisi hooneid, nagu näiteks Hiiu maavalitsus, Viljandi gümnaasium, Viljandi kohtumaja ja Viljandi politseijaoskond, Nõo reaalgümnaasiumi hoone, rahvusarhiiv, lastekirjanduse keskus, aga ka näiteks lennusadam Põhja-Tallinnas.

Suur korruptsioonirisk

Kui Riigi Kinnisvara AS on müügis, siis on potentsiaalselt müügis kõik need sajad objektid. Ma arvan, et opositsioonierakonnad – sotsiaaldemokraadid, EKRE ja Isamaa – peavad igati selliste kavatsuste vastu seisma.

Korruptsioonirisk suurerastamise puhul on meeletu. Huvitav, et ükski ajalehetoimetus ei ole seoses Reformierakonna kavatsusega asuda erastama riigi kinnisvara meenutanud selle erakonna kunagise väga mõjuka poliitiku tehingut Arsenali sõjatööstuse kinnistuga Tallinnas.

Ülisoodsa asukohaga praeguse Arsenali keskuse kinnistu müüdi omal ajal Isamaa ja Reformierakonna poliitikute otsuste tulemusel tähelepanuväärselt lühikese tähtajaga konkursil. Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu juhtis toona Taavi Rõivas.
Aastaid hiljem selgus, et Rosimannus varjas oma osalust selles äriprojektis viis aastat (sellest kirjutas pikalt Äripäev artiklis „Rosimannus tuli peidust välja“ 18. jaanuaril 2017). Kas Rõivasest sai peaminister muu hulgas tänu ühele Põhja-Tallinna kaubanduskeskusele? Ei saa välistada, et seos on vägagi olemas.

Muide, Keskerakonna aseesimees Karilaid arvas toona, et Arsenali tehingut peaks uurima uurimisorganid. Veel varem tõi Keskerakond raudtee ja elektrijaamade erastamise vastu inimesed Toompeale. Nüüd aga osaleb Keskerakond koos Reformierakonnaga uue aastatuhande suurima erastamisskeemi punumises, samal ajal on erakond näiteks sundüürnike eest võitlemise unustanud. Küllap siis on ka Keskerakonna eliidile hakanud suured tehingud ja suured rahad meeldima.

Mina igatahes kindlasti ei usaldaks erastamisprotsessi, mida korraldatakse Reformierakonna juhtimisel. Seda enam, et valitsuses ei ole praegu kedagi, kes sellistele kavatsustele vastu seisaks ja läbipaistvust nõuaks.

Opositsioon peab sellesse küsimusse suhtuma täie tõsidusega ja võtma kasutusele kõik vahendid, et riigi kinnisvara hulgimüügile otsustavalt vastu seista.

Raimond Kaljulaid | Kas me tõesti lubame Reformierakonnal müüa meie muuseumid, päästekomandod ja kohtumajad?