Raimond Kaljulaid: mida vähem lähtub Eesti väärtustest sisepoliitikas, seda keerulisem on ajada väärtuspõhist välispoliitikat

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaidi hinnangul ei ole valitsus suutnud ajada ühtset ja üheselt mõistetavat välispoliitikat, mis on teinud kahju Eesti julgeoleku- ja majanduspoliitilistele huvidele. Kaljulaid kutsus valitsust end kokku võtma ja tagama, et Eestil oleks ühtne ning väärtuspõhine välispoliitika.

Eesti ülesanne praegusel välispoliitiliselt ebakindlal ajal on seista meie liitlaste ühtsuse eest ja säilitada usk ühistesse väärtustesse, mis on ka meie julgeoleku tagatis, leidis riigikogus peetud välispoliitika arutelul sotsiaaldemokraatide nimel esinenud Kaljulaid.

„Ei ole mingit kahtlust, et praegune aeg on ohtlik aeg – ohtlikum kui kunagi varem sel aastatuhandel. Vahel tundub, et õrna tasakaalu sõja ja rahu vahel hoiab veel vaid juuksekarva jämedune tagavara tervet mõistust. Seda enam on meile eluliselt oluline meiega sama väärtusruumi jagavate riikide ühtsus ja valmisolek tegutseda ühiselt. Me peame kõigiti seisma selle eest, et rahvusvahelistes suhetes tuginetaks kokkulepitud reeglitele ja rahvusvahelisele õigusele,“ ütles Kaljulaid.

Keerulised ajad oleksid tema sõnul palju lihtsamini üle-elatavad kui Eesti oleks sisemiselt ühtne. Paraku ei olnud Eesti Vabariigi välispoliitika 2019. aastal ühtne ja üheselt mõistetav. „Keskerakonna ja Isamaa otsus kaasata valitsusse paremäärmuslikud populistid teenis mõlema erakonna kitsalt parteilisi huve, kuid see oli tohutu hoop Eesti riiklike ja eriti meie välispoliitiliste huvide jaoks,” märkis Kaljulaid.

„Liiga sageli on Eesti head nime ja mainet kahjustanud ühe valitsuserakonna teod ja avaldused. Solvatud on meile oluliste liitlasriikide valitsusjuhte, kahtluse alla on seatud NATO kaitsekoostöö ning Euroopa Liitu on võrdsustatud meid okupeerinud Nõukogude Liiduga. Tehtud on väga küsitavaid valikuid riigikogu delegatsioonide koosseisude ja juhtimise osas,“ loetles Kaljulaid.

Tema sõnul on valitsuse kohus tagada, et Eestil oleks selge ja ühtne välispoliitiline joon. „Meil ei saa olla kolme või enamat välispoliitikat. Valitsusel peab olema üks välispoliitika,“ lausus Kaljulaid „Mida vähem lähtume me väärtustest sisepoliitikas, seda keerulisem on ajada väärtuspõhist välispoliitikat.“

Positiivsena tõi Kaljulaid esile selle, et Eesti on hakanud enam panustama majandusdiplomaatiasse, kuhu on jagatud lisaraha. „Investeeringuid tuleks siin veelgi suurendada. Eksport, investeeringud ja turism on erakordselt olulised homse majandusedu seisukohast. Sellest sõltub omakorda meie elatustase ja inimeste heaolu,“ rääkis Kaljulaid.

Oma kõnes tunnustas ta ka Eesti diplomaate ja välisteenistuses töötavaid inimesi, kes esindavad tõhusalt ja asjatundlikult Eesti huve.