Riigikogu liige Raimond Kaljulaid esitas tänasel Riigikogu istungil arupärimise peaminister Kaja Kallasele, milles soovib saada selgeid vastuseid venekeelse hariduse tuleviku kohta olukorras, kus kaks valitsuses esindatud erakonda edastavad ühiskonnale täiesti erinevaid sõnumeid antud küsimuses.
„Ametisoleva valitsuse ametisse astumisel ütles peaminister Kaja Kallas rahvusringhäälingule, et peab oma valitsuse kõige olulisemaks prioriteediks üleminekut eestikeelsele haridusele. Täpselt kaks nädalat tagasi ütles haridusminister Liina Kersna Riigikogule, et eestikeelsele haridusele üleminekuks ettevalmistused käivad. Ministeerium koostab tegevuskava, milles on konkreetsed kuupäevad. Kõige hiljemalt toimub üleminek aastal 2035. Olgu lisatud, et mina sellist kava ei toetaks, mis püüab hariduspoliitikas kasutada jõudu, mitte mõistust,“ märkis sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid.
„Samal ajal on mitmed juhtivad Keskerakonna poliitikud – nii Riigikogu liikmed kui ka näiteks Tallinna linnavalitsuse haridusvaldkonna abilinnapea korduvalt ja korduvalt kinnitanud, et midagi sellist ei ole kokku lepitud ja seda ei tule. Üks Keskerakonna liige on koguni avalikult avaldanud seisukoha, et see, et kuskil ministeeriumis tehakse teeb mingi töögrupp mingit tegevuskava, ei tähenda absoluutselt mitte midagi ja sellele ei pea mingit tähelepanu pöörama,“ jätkas ta.
Kaljulaidi sõnul, see on küsimus, mis puudutab otseselt tuhandete Eesti laste haridust. See puudutab tuhandeid Eesti peresid. See puudutab väga paljusid Eesti õpetajaid ja Eesti koolide töötajaid. Laiemalt puudutab see venekeelset kogukonda, kes on samasugune täieõiguslik Eesti ühiskonna osa nagu kõik teised rahvused, kes Eestis elavad.
„Kui üks pool valitsusest räägib ühte ja teine teist, siis peab peaminister vastama – kes räägib õigust ja kes mitte? Valitsusel ei saa olla kahte teineteist välistavat poliitikat vene koolide osas,“ rõhutas Riigikogu liige.
Raimond Kaljulaid palub Kaja Kallast selgelt ja ühemõtteliselt vastata küsimusele: kas „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021–2023“ räägitakse eestikeelsele haridusele üleminekust või eesti keele õppemahu suurendamisest venekeelsetes koolides?
Samuti küsib Kaljulaid, kas tegevusprogrammis sätestatud Haridus- ja teadusministeeriumi ülesannet koostada eestikeelse hariduse tegevuskava võib pidada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks valitsuse poolt?
„Teadaolevalt on valitsuse tegevuskava vastava punkti rakendamise esimeseks tegevuseks tegevuskava koostamine haridusministeeriumis. Kas valitsus on arutanud ja otsustanud ka seda, millised saavad olema edasised tegevused peale seda kui haridusministeerium on omapoole tegevuskava koostamise novembris 2021 lõpetanud? Kas näiteks on kokku lepitud, et vastav tegevuskava võetakse vastu valitsuse otsusena või esitatakse see heakskiitmiseks Riigikogule?“ seisab arupärimises.
Raimond Kaljulaid samuti küsib peaministri käest, kas valitsus plaanib muuta Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et õppekeelt põhikoolis linna- või vallavolikogu enam muuta ei saaks?