Ma nõustun Edgar Savisaarega, kes mõned nädalad tagasi ütles, et tema meelest parteid eriti ei pinguta kohalike valimiste nimel. Hoiatan – kui Tallinna opositsioonierakonnad ei suuda enda aktiivsust olulisel määral tõsta, siis saame me taas sellise linnavolikogu, kus ühel erakonnal on enamus või ei jää sellest väga palju puudu, kirjutab sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid EPLi arvamusportaalis.
Esimest korda läks volikogu enamus ühe partei kätte ligi kakskümmend aastat tagasi 2002. aasta kohalikel valimistel. See oli toona väga ootamatu tulemus. Keegi ei osanud ette näha, et üks erakond saab alla 40% häältest ja samal ajal volikogus üle 50% kohtadest.
Tänaseks on see juhtunud viiel korral. Millest selline veendumus, et nendel valimistel seda kindlasti ei juhtu? Küsitlused? Sõbrad, nii halvasti ette ennustatavaid valimisi, nagu sel sügisel ees ootavad, pole Tallinnas pikka aega olnud.
Kuidas erakondadel läheb
Mitte keegi ei tea, mis seisus on Keskerakond sügisel. Mida teevad need eestivenelased, kes on Keskerakonna lõplikult pettunud? ja EKRE on ainsad, kes Tallinnas töötavad ka mitte-eestlaste häälte nimel.
püüab vene emakeelega inimesi kõnetada neid kaasates väga erinevate teemadega seoses – mitte ainult võrdsuspoliitika, vaid ka näiteks majandus-, ja kultuuripoliitika läbi. EKRE poliitikud aga on sinimustvalge lipu varre külge riputanud Georgi lindi.
Keegi ei tea, kuidas läheb Isamaal ja Eesti 200-l. Kas Isamaa saab üldse sisse? Kui palju jääb valimiste päevaks alles Eesti 200 suurest reitingust kui neil ei õnnestu kõigis kaheksas linnaosas välja panna tugevat nimekirja?
On ennustamatu kui heas vormis on sügiseks Reformierakond, mis on asunud valitsuses ajama jõulist kärpe- ja erastamispoliitikat.
Väga palju sõltub ka sellest, mis seisus oleme sügisel viirusega ja kas uus valitsus on suutnud siin mingi läbimurde saavutada või vastupidi – ei suuda leida väljapääsu pikalt vinduvast kriisist.
Ja minu enda erakonnast rääkides – on Tallinnas tekkinud tugev ja teovõimeline meeskond, kuid kindlasti on keerulisem minna valimistele vastu mõnevõrra madalama reitinguga, kui oli eelmisel korral.
Milline on visioon?
Oluliselt on muutunud ka teemad, mis valijatele korda lähevad. Kindlasti tülitsetakse ka nendel valimistel rahvuse pinnalt, kuid kindlasti mitte sama teravalt kui varasematel kordadel. Väga teravalt on päevakorda tõusnud linnaruumi küsimused ja sellest saab üks nende valimiste olulisemaid teemasid.
Kuid Tallinna opositsioon alahindab minu arvates suuresti seda, kuivõrd olulised on inimestele väga erinevad linnaelu valdkonnad. Transport ja liikuvus on üks neist, aga lisaks sellele on veel sotsiaal- ja tervishoiu küsimused, haridus, sport ja kultuur jne.
Ma ei ole midagi lugenud ega kuulnud enamike Tallinna erakondade hoiakute kohta seoses Tallinna haigla projektiga. Kuidas Tallinna Haigla ehitust rahastada? Kas haigla ehitamine roheala arvelt on ikka õige või tuleks uuesti rahulikult kaaluda ka teisi võimalikke asukohti? Võib-olla saab teha nii, et roheala jääb alles.
Milline on üldse heade kolleegide nägemus Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osas? Kuidas parandada nende kättesaadavust. Tervishoid ja selle rahastamine on üks praeguse aja kõige suuremaid küsimusi, kuid ma ei ole märganud, et selles küsimuses oleks keegi väga sõna võtnud. Sotsiaalkaitse, eriti pikaajaline hooldus on üks teravamaid küsimusi üldse ja sellest peaaegu ei räägita.
Kuidas parandada Tallinna ettevõtluskeskkonda, et tagada jätkusuutlik majanduskasv. Meil on vaja luua uusi töökohti kümnetele tuhandetele inimestele, kes on kaotanud koroonakriisis sissetuleku. Meil on vaja Tallinna turismisektor tagasi jalule aidata. Loovinimesed ja kontserdikorraldajad vajavad lisatuge. Tallinn veab Eesti majandust tervikuna, üle poole SKP-st tuleb Tallinnast.
Üks tuleviku olulisemaid küsimusi saab ilmselt olema ka elamispinna probleem. Tallinn pole kindlasti ainus linn maailmas, kus noortel peredel on üha raskem oska oma eluaset ning eluasemete hindade ja keskmise palga suhe muutub aina halvemaks.
Kakskümmend aastat
Pikas perspektiivis on see suur probleem. Kui ka Tallinnas kujuneb ühel hetkel välja põlvkond, kes peamiselt üürib ja ei oma eluaset, siis me teeme peale nende inimeste pensionile minemist? Täna ei jätku Eesti keskmisest pensionist kindlasti selleks, et Tallinnas head eluaset üürida ja samal ajal väärikalt vanaduspäevi veeta.
Mis siin lahendus on? Kas keegi peale üldse näeb seda probleemi ja räägib näiteks märksa jõulisema munitsipaalehituse vajadusest või ka sellest, et tuleb soodustada väiksemate ja soodsamate kortermajade arendamist?
Rääkides vananemisest, Iru Hooldekodu on kindlasti vaja edasi arendada, aga kas me ei peaks juba täna rääkima ka uue hooldekodu ehitamisest Tallinna?
Kui minu head kolleegid opositsioonist arvavad, et nendel piisab sellest, mida on tehtud varasematel kordadel – pannakse mõni parteis ripakil olev prominent linnapeakandidaadiks ning räägitakse kaks kuud enne valimisi propagandast ja korruptsioonist, siis paraku on seda nüüdseks juba viitel valimistel proovitud.
Kui see ei ole kakskümmend aastat mingit tulemust andnud, siis võib-olla oleks aeg hakata otsima mingit paremat lahendust ja pingutada rohkem?
Ainsana on Tallinnas hetkel üldse pulss Keskerakonnal, Reformierakonnal ja . Teistest pole mingit elumärki.
Et Tallinnas midagi muutuks ja linna juhtimise juures tekiks võimalus uutele inimestele, on vaja, et kogu opositsioon oleks palju aktiivsem ja töökam. Vajadusel tuleb teha ka koostööd, nagu suudeti väga operatiivselt teha abilinnapea Klandorfi umbusaldamisega seoses.