Rainer Vakra: joogikõrsi keelama oleme meistrid küll. Lõpetaks õige selle näitemängu

Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Rainer Vakra nendib EPL-i arvamusportaalis, et praegune jäätmekäitlussüsteem on mäda.

Seda kinnitab keskkonnaministeeriumi tellitud ja hiljuti avaldatud uuring, millest selgub, et jäätmete liigiti kogumises ei ole viimase 10 aasta jooksul muutusi paremuse poole toimunud. Kuhu on koer maetud? Vastus on lihtne. Eestis lihtsalt ei täideta kehtivaid seadusi ja keskkonnaministeerium laiutab õhku ahmides käsi. Kolm lihtsat näidet.

Esiteks, olmejäätmete sortimise kord kehtib aastast 2007. Seal on must valgel kirjas, et omavalitsused korraldavad oma territooriumil olmejäätmete sortimist ja liigiti kogumist. Keskkonnaameti andmetel aga toimub kolmandikus omavalitsustes segaolmejäätmete kogumise ja sortimise määruse tuim rikkumine. 2020. aastal koguti korraldatud jäätmeveo käigus ainult segaolmejäätmeid 79 kohalikust omavalitsusest kokku vaid 23st. Keegi ei reageeri ega vastuta! Jätkuvalt on omavalitsusi, kus kogu olmeprügi lendab lihtsalt ühte konteinerisse.

Teiseks loetleb sortimise määrus väga täpselt, mida kõik Eesti elanikud sortima peaksid. Minu hiljuti Tallinna ülikoolis kaitstud uurimistööst selgus, et kõikidest Nõmmel kontrollitud konteineritest vastas nõuetele vaid 8,6 protsenti. Varasem, samal meetodil tehtud uuring Harku vallas tuvastas, et ette nähtud nõuetele ei vastanud ükski jäätmekonteiner. Mida on teinud Eesti võimsaim omavalitsus Tallinn selleks, et olukord paraneks? Avalik saladus on see, et isegi pealinn pole 13 aastaga suutnud kehtestatud korda täita.

Kolmandaks – Eurostati andmetel liigub Eestis otse prügilasse rohkem kui 20 protsenti segaolmejäätmeid. Üle 10 aasta kehtinud jäätmeseaduse § 134 sätestab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Hiljuti keskkonnaministeeriumi enda tellitud uuring kinnitab, et Eestis segaolmejäätmetes on biolagunevaid jäätmeid üle 50 protsendi(!). Sellest tulenevalt tuleks päeva pealt lõpetada segaolmejäätmete otsematmine prügimäele, sest see ei vasta kehtivale jäätmeseadusele.

Neli sammu olukorra lahendamiseks

Esimene samm. Keskkonnaministeerium peab peeglisse vaatama ja tööle hakkama -prügilatesse olmejäätmete otsematmise peatama ning tunnustama ja rahaliselt toetama neid omavalitsusi, kes jõuliselt panustavad Eesti riigi olmejäätmete ringlussevõtu Euroopa Liidu sihtarvu täitmisse, mis aastaks 2025 peab olema vähemalt 55 protsenti. Meie oleme praegu kahjuks alles 30 protsendi peal. Kõik seadusemuudatused peavad põhinema sisulistel uuringutel ja mõjuanalüüsidel, mis on siiani tegemata või puudulikud. Seetõttu pole imestada, et riigikogus, kus põrkuvad eri huvid ja puuduvad teaduslikult tõestatud väited, ei jõuta kokkuleppele, vaid käib üks pidev kummi venitamine.

Teine samm. Omavalitsuste roll jäätmekäitluses peab kindlasti suurenema. Alustame näiteks kiiresti sellest, et kehtestame kohalikele omavalitsustele karmima järelevalvekohustuse jäätmevaldajate üle ning ühes sellega töötame välja keskkonnaalase teavitusprogrammi, mis on järjepidev ja tingimata ajakohane. Omavalitsuse rolli tähtsust kinnitab ka 2014. aastal Suurbritannias korraldatud uuring, mis tõstab esile, et inimeste valmisolekut jäätmeid sortida mõjutab suhestus oma elukohaga, sealhulgas suhtlus kohaliku omavalitsusega. Omavalitsused peavad seadma jäätmealase selgitus- ja teavitustöö enesele prioriteediks ning pöörama muutuste saavutamiseks tähelepanu kindlasti ka järelevalvele.

Kolmas samm. Pakendite ja taaskasutatavate jäätmete avaliku konteinerpargi arendamise kõrval tuleks veelgi rohkem panustada tekkekohal kogumisse ehk võimalusse anda pakendeid tasuta ära oma koduukse tagant – kortermajade puhul pakendikonteiner, eramajade puhul pakendikotiteenus. Tekkekohal kogumine on pakendijäätmete äraandmiseks selgelt mugavaim võimalus ning aitab tõsta nii jäätmete liigiti kogujate arvu kui ka kogutud materjali kvaliteeti. Eelnevat kinnitab 2015. aastal Rootsis korraldatud uuring: kui kogumiskoha kaugust vähendati 2 kilomeetrilt 50 meetrile, paranes liigiti kogumine võrreldes varasemaga ligi 30 protsenti!

Neljas samm. Keskkonnakampaaniates ja info levitamises tuleb ühe alalise meetmena riigil, omavalitsustel ja taaskasutusorganisatsioonidel kasutusele võtta personaalne jäätmenõustamine. Praegu saab jäätmete liigiti kogumise kohta inimene infot siis, kui ta ise selleks huvi üles näitab, otsides teavet kohalike omavalitsuste ja jäätmeveofirmade kodulehtedelt ning küsides infotelefonidelt täpsustavaid küsimusi. Asjale tuleb läheneda teistpidi, levitades infot ise ja nõustades inimesi ukselt uksele. Minu 2019. aastal läbi viidud uuring Nõmmel kinnitab, et aktiivne jäätmenõustamine annab hea tulemuse: pea pooltel ehk 45 protsendil jäätmetekitajatel paranes jäätmete liigiti kogumise kvaliteet.

Kõlab lausa naljakalt, aga selle asemel, et aastaid aina uusi jäätmeseaduse muudatusi menetleda, tuleks kõigepealt kehtivaid seadusepunkte täitma hakata. Ja siin kahjuks mädaneb kala peast…

Rainer Vakra: joogikõrsi keelama oleme meistrid küll. Lõpetaks õige selle näitemängu