Meie keskkonnateadlikkus paraneb iga päev. Aina rohkem on inimesi, kes mõtlevad, kuidas olmejäätmete koguseid ka ise vähendada saaks. Eelmise aasta lõpus levima hakanud kurikuulus koroonaviirus keeras aga kõik pahupidi – puutumata ei jäänud ka igapäevane jäätmekäitlus, kirjutab Tallinna volikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Rainer Vakra Õhtulehes.

Kui varem räägiti uhkusega näiteks suvepealinnas Pärnus või lõunanaabrite pealinnas Riias pakendivabadest toidupoodidest, siis nüüdseks on see kõik asendunud metsiku pakkimisega plasti, pappi ja kilesse. Lisaks tohutu kiirusega kasvavale pakendikogusele käib selle jubeda viirusega kaasas pidev desinfitseerimine ja kaitsevahendite kasutamine, mis jällegi kasvatab olmejäätmete hulka. Ainuüksi ühes päevas kasutatakse sadu tuhandeid ühekordseid maske – ja seda üksnes Eestis!

Arvuta minuga kaasa

Kui iga viies tööealine inimene (keda on Maarjamaal 600 000) kasutab vähemalt ühe ühekordse maski päevas, tähendab see, et päevas kasutatakse kokku minimaalselt 120 000 maski. Rehkenduses pole arvestatud 15 000 meditsiini- ja tervishoiutöötajat, kes kasutavad kümneid tuhandeid maske päevas.

Augustikuus Keskkonnaministeeriumi avaldatud juhendis öeldakse, et kui soovite maski kohe pärast kasutamist ära visata, toimetage sellega nii: pange kilekotti, sulgege kott kindlalt ning visake segaolmejäätmetesse. Näiteks avalikust ruumist lahkudes (pärast toidupoe külastamist jne) soovitatakse kasutatud mask, kindad, taskurätt jms võimaliku nakkusohuga esemed panna selleks kaasavõetud eraldi kilekotti ja visata suletult olmeprügi hulka, et need ei ohustaks teisi. Eestis lendab seetõttu aastas prügikasti vähemalt 44 miljonit kilekotti – see number näitab kasvutrendi, mitte kahanemist. Siit edasi arvutades saame teada, et ainuüksi see teeb vähemalt 34 lisakilekotti elaniku kohta aastas. Mõelda, mis saab veel siis, kui maski kandmine avalikus ruumis kõigile kohustuslikuks tehakse!

Ministeeriumi juhendi järgi on võimaliku nakkusohuga jäätmed ka desinfitseerimisvahendite pudelikesed ja neid ei soovitata visata liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid asetada suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Ühesõnaga, suhtumine „kõik jäätmed on potentsiaalsed nakkuse levitajaid“ suurendab tohutult plasti ja kilekottide tarbimist.

Selle kõige juures pole siis imestada, et näiteks Hiinas, kes on maailma suurim maskitootja, registreeriti selle aasta alguses ametlikult esimese viie kuuga 70 802 uut ettevõtet, kes alustasid maskide tootmise või vahendamisega, kasvatades tootmist võrreldes varasema aastaga üle 1200 protsendi!

Kasutagem taaskasutatavaid maske

Tänaseks on selge, et maskide kasutajate hulk on lähikuudel tunduvalt kasvamas. See kõik on paratamatu. Pole võimatu, et maskikandmine tehakse ka Eesti avalikus ruumis kohustuslikuks. Näiteks korvpalliliit teatas, et sel hooajal pealtvaatajad ilma näomaskita mängule ei pääse.

Olgugi et ühekordseid maske on lihtsam ja mugavam kasutada kui riidest maske, leian, et just taaskasutatavad maskid võiksid olla inimeste esimene valik. Eeskuju peaksid näitama eelkõige linna- ja riigijuhid, et see saaks ühiskonnanormiks ja tunduks normaalne – uus reaalsus. See on üks võimalus natukenegi piirata metsikult kasvavat maskide ja kilekottide mäge.

Lisaks on vaja aru saada, et kui näomaskide kandmine muutub kohustuslikuks, peavad avalikku ruumi tekkima nende tarvis ka vastavad jäätmekonteinereid. Täna võib selliseid spetsiaalseid prügikaste juba mõnes kohas leida, aga need ei tohi jääda üksikjuhtumiteks. Näiteks pärast korvpallimängu peab kõigil pealtvaatajatel olema võimalus oma maskist loobuda.

Järeldus on lihtne ja kurb: ühekordsete maskide kasutamine ja nende eraldi kilekotistamine hävitab meie maailma vaikselt ja kindalt. Ühtlasi teeb see täielikult mõttetuks seadusemuudatuse, mille võttis 2019. aastal vastu riigikogu eesmärgiga vähendada 2025. aasta lõpuks õhukeste plastkandekottide tarbimist 40 õhukese plastkandekotini inimese kohta.

Rainer Vakra | Koroonaviirus kasvatab maskide ja kilekottide mägesid