Rannar Vassiljev: astmeline tulumaks pole enam ühegi suurerakonna jaoks tabu, nüüd tuleks praegune tulumaks korda teha

 

Kui traditsiooniliselt on astmelise tulumaksu eest seisnud sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, siis viimased aastad on näidanud, et maksuastmed pole enam Eestis ühegi parlamendierakonna jaoks tabu. Veelgi enam, sellise maksusüsteemiga ollakse valmis riiki juhtima. Viimasena nõustus sellega Reformierakond, kirjutab erakonna peasekretär Rannar Vassilev EPLi arvamusportaalis. 

Muutus parempoolsete erakondade mõtteviisis sai alguse Juhan Partsi juhitud IRLi (tänase Isamaa) 2015. aasta valimislubadusest, mida Parts püüdis telereklaamis kanamunade abil kassapidajale selgeks teha. Kassapidaja sellest nähtavasti sotti ei saanud, mida ei saa talle ka ette heita, kuna teda veendi vaid pooltõdedega. Tegelikult seisnes Isamaa idee astmelises tulumaksus, mis tuli tehniliselt keeruliseks muuta, et saaks väita, et tegu on millegi muuga. Sellele tõele on tähelepanu juhtinud paljud, Reformierakonnast näiteks Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Maris Lauri.

Isamaa pakutud silmamoonduse tegelik pale sai selgeks siis, kui ideed asuti Ratase esimese valitsuse moodustamise järel ellu rakendama. Tehniliste nüansside kõrval kerkis suurimaks probleemiks asjaolu, et kõrgeim maksuaste sai seatud palgale vahemikus 1200-2100 eurot. Seetõttu on kõigi nende, kes selles vahemikus palka saavad, palga tõstmine tööandja jaoks kõige kallim. Kuna maksukulu on suurem, siis on pärsitud ka töötajate netopalga tõus.

Samas on toona loodud maksusüsteemil ka üks suur tugevus. Nimelt hoiab see väikest palka teenivate inimeste maksukoormuse suhteliselt madalal. Alampalk võiks ka täna olla jätkuvalt tulumaksuvaba, nagu see oli uue maksusüsteemi loomisel, aga vaatamata sellele puudusele on kehtivast süsteemist endiselt abi palgavaesusega võitlemisel.

Eelmise valitsuse moodustamine 2019. aasta kevadel tõi astmelist tulumaksu toetavate erakondade hulka EKRE. Reformierakonna põhimõtteline vastasseis murdus õige hiljuti koos uue koalitsiooni võimule tulekuga. Mõlemad erakonnad otsustasid riiki juhtida Isamaa plaani alusel loodud astmelise tulumaksu toel.

Mõttemuutus on aegade jooksul olnud suur. Ei olnud sugugi ammu, kui Reformierakond ja Isamaa hirmutasid, et astmeline tulumaks tähendab Eesti arengu peatumist ja toob kaasa üleüldise kesise elujärje. Päris maailmaga pole neil väidetel kunagi pistmist olnud, sest sõltumata sellest, milliste kriteeriumite järgi riikide edu ja konkurentsivõimet hinnatakse, on Eestile eeskujuks seatud riikides palk astmeliselt maksustanud. Ka majanduslikult kõige edukamas sotsialismist startinud riigis, Sloveenias, kehtib astmeline tulumaks.

Reformierakond ja Keskerakond otsustasid maksusüsteemi mitte korrastama hakata, viidates koalitsioonileppes kriisiajale. See tähendab seda, et tänane tulumaks kehtib Eestis veel vähemalt kolm aastat. Praeguseks küündib keskmise Eesti tööinimese kuupalk 1200 euroni (mediaanpalk). Väljaspool Tallinna ja pealinna ümbritsevat kuldset ringi on keskmise töötaja palk mõnevõrra madalam, aga loodetavasti jõuab selleni kolme aasta jooksul. Just sellest piirist alates kehtib tänase tulumaksu kõrgeim aste.

Kuna kõik erakonnad on loobunud astmelise tulumaksu demoniseerimisest, siis on mul üleskutse nii valitsusliitu kui opositsiooni kuuluvatele erakondadele asuda pärast akuutse tervisekriisi ületamist korrastama praegust tulumaksu. On aeg leida ühistes aruteludes lahendus, kuidas kehtestada täna kehtiva asemele läbimõeldud, õiglane ja ka pikemas vaates toimiv astmeline tulumaks. Me vajame maksusüsteemi, mis võitleks tõhusalt palgavaesusega, vähendaks ebavõrdsust, aga ei pidurdaks keskmise tööinimese palgatõusu.

Rannar Vassiljev: astmeline tulumaks pole enam ühegi suurerakonna jaoks tabu, nüüd tuleks praegune tulumaks korda teha