Reedel kogunevad Tallinna kadrid Tammsaare parki, et jagada infot soolise palgalõhe kohta. Üritus algab kell 16:00.

PiretPalgalõhe

Eurostati andmetel on sooline palgalõhe Eestis 21.1%. Eestist sügavam sooline palgalõhe on üksnes Lätis. Naistele makstav madalam sissetulek viitab sellele, et ühiskond väärtustab naiste poolt tehtud tööd vähem.

See mõjutab ka naiste ja perede elukvaliteeti, naiste pensioni suurust ning suurendab laste vaesuses olemise riski. Sooline palgalõhe toodab vaesust, mis on koorem riigi sotsiaalkaitsele. See omakorda teeb naise majanduslikult sõltuvaks oma partnerist ning mõjutab nende eluvalikuid ja suurendab tõenäosust jääda kauemaks näiteks vägivaldsesse suhtesse.

Palga suurust seletavad enim amet, ettevõtte tegevusala, inimese haridustase, maakond, kus ettevõte asub, töötaja vanus. Meestel on palgakasv kiirem ja suurem, seega vanusega sooline palgalõhe suureneb.
Statistikaameti järgi on kõikidest kõrgharitud inimestest Eestis 62% naised ning 38% mehed. Naisi on kasvatatud hooldama ja hoolitsema, seega tihti valivad naised endale pehmemad erialad, kus makstakse väiksemat palka. Sageli takistavad väljakujunenud praktika või eelarvamused tööturul saavutada meestega sarnast ametipositsiooni või palka.

Üks olulisi tegureid palgalõhe tekkimisel on emaduslõiv: meeste tunnipalk laste arvu kasvades suureneb, naiste puhul vastupidi. Emaduslõiv on Eestis suur: 7 aastat peale esimese lapse sündi ei ole ema keskmine palgatase astunud samale tasemele, mis naisel oli enne emaks saamist. Kui emade tööhõive taastub mõne aja jooksul lapse sünnieelsele tasemele, siis sissetulek mitte. Emade keskmine tulu on 7 aastat pärast lapse sündi keskmiselt kolmandiku võrra väiksem kui enne lapse sündi. Sellega käib kaasas vajadus ühendada hooletöö ja palgatöö: tööturul sunnib see tegema vastavaid valikuid ja selle lõivu kannavad eelkõige emad, samas kui isaks saamine töise tulu suurust ei mõjuta.

• Naine, küsi julgesti palka juurde!
• Küsija suu peale ei lööda!
• Ettevõtja, ega Sinu kasum ei tule naiste arvelt?
• Palgad avalikuks!
• Miks eesti pered lepivad viiendiku võrra väiksema eelarvega?

Artikli koostamisel on kasutatud Eurostati, Statistikaameti ning rege.tlu.ee andmeid.

 

Facebooki ürituse leiad SIIT.

MTÜ Kadri Tallinna piirkond