Väga paljud Eesti inimesed töötavad praegu erakordse pinge all, mida põhjustavad nii suurem töökoormus kui ka suurem nakatumisoht, kirjutab riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ja vahendab ERR.
Elame eriolukorras. Muidugi jälgime terviseameti juhiseid nakkusohu vältimise ja valitsuse nõudeid eriolukorras käitumise asjus. Peaminister Jüri Ratas ütles: “Palun kõigi Eesti inimeste tuge. Olen kindel, et me saame ühiselt halvast ja kurjast viirusest võitu. Aga loomulikult elu läheb edasi, bussid sõidavad, inimesed lähevad tööle.”
Nii ongi meie seas neid, kes on koduses karantiinis, kes töötavad samamoodi edasi kui eile, aga on ka neid, kel tööd napib, näiteks turisminduses. Samal ajal töötavad väga paljud Eesti inimesed erakordse pinge all, mida põhjustavad nii suurem töökoormus kui ka suurem nakatumisoht.
Nendeks inimesteks on näiteks tervishoiutöötajad, apteekrid, terviseameti töötajad, bussijuhid, klienditeenindajad, lasteaiaõpetajad ja piirivalvurid. Nemad peavad maandama teiste ärevust, andma abi ja vältima ise liigsete riskide võtmist.
Meil kõigil peab jaguma n-ö kriisiametite pidajate vastu empaatiat ja lahkust. Ehk juhul kui kiirabi ei sõida köha peale kohe välja, siis tuleb viirusemures inimesel vältida kontakte, jälgida sümptomeid ja küsida vajadusel nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220. Kiirabi läks ehk samal ajal hingamisraskustega patsiendi juurde.
Kui väsinud pereõde palub oodata, siis ei ole mõtet teda süüdistada pikkades järjekordades. Kui klienditeenindaja ei naerata toidupoes, siis tõenäoliselt on tal tulnud kassast läbi lüüa juba rekordilised kogused toitu ja ta enam ei jaksa.
Kui lasteaiaõpetaja ei soovi haigustunnustega last rühma lubada või linnaliinibussi juht ei ava sinu nina ees esimest ust või ettekandja hoiab distantsi, siis vahest on nad näinud juba mitmeid enda peale köhijaid ja pelgavad nakatumist. Piirivalvur ei ole süüdi, et sa pead ankeeti täitma ja aega kulub rohkem kui tavaliselt.
Kõik need inimesed hoiavad ka eriolukorras meie ühiskonda toimimas. Oleme mõistvad ja heatahtlikud. Nakkusohu vältimiseks ja lihtsamate sümptomite raviks tuleb järgida juhiseid. Kasutame tervet mõistust, et tervishoiusüsteem saaks ennekõike tegeleda raskelt haigetega.
Tervishoiutöötajate abi on kiiresti vaja siis, kui tegu on eluohtlike või tõsiste sümptomitega. Perearstilt ei ole mõtet küsida, kas ülejärgmisesse nädalasse tohib 36 inimesega juubelit plaanida või kas kurguvalu puhul on mõistlikum juua teed meega või meeta. Hingamisraskuste korral tuleb muidugi kohe abi kutsuda.
Kriisis on vaja olla parim versioon endast. Koos saame viirusest jagu. Pahandada jõuame, kui koroona on seljatatud. Ja kuna perearsti soovitusel pidi huumor igas olukorras aitama, siis – kõik, mis on tulnud Hiinast, ei kesta kaua.