Eile teatasid terviseamet ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE), et eelmise nädala pühadeajal läks raisku pea 100 000 vaktsiinidoosi ning üksjagu ravimeid. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liige Riina Sikkut leiab Postimehes, et Tanel Kiik on koroonapandeemiat ohjates liialt palju eksinud.
Sikkut tõi välja, et Eestis on väga halvasti edenenud eakate vaktsineerimine, kui alguses oli eesmärk püstitatud, siis selle täitmiseks sotsiaalministeerium midagi ei teinud. Poliitiku sõnul sai terve kevad riigikogus sellele tähelepanu juhitud, kuid endiselt on Eestis vaktsineerituse hõlmatus madal.
«Eesmärgid on paigas, aga tegevused ei ole suunatud sellele eesmärgile,» toonitas Sikkut.
Ta tõi välja, et eakate vaktsineerimises ei suudetud jõuda eesmärgini, olid suured piirkondlikud erinevused vaktsineerimisel ning praegugi pole korralikku plaani, kuidas suve lõpuks 70 protsenti täisealisest elanikkonnast saaks vaktsineeritud.
«Kui on nii palju logisevaid asju, siis väljendub see ka selles, et vaktsiinid riknevad,» tõdes Sikkut. Teadaolevalt on praegu kasutuskõlbmatuks muutunud vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid. Sikkut kirjeldas, et sellise suure kogusega saaks Eestis terve meditsiinisüsteem ära vaktsineeritud. «Me ei räägi tühisest kogusest. Jah, suur osa riknenud vaktsiinidest oleks läinud annetamisele, kuid seegi on halb,» lausus Sikkut.
Kas Tanel Kiik peaks võtma poliitilise vastutuse? «Jah, see on tegelikult üks möödapanek terves reas,» vastas Sikkut.
Mis juhtus?
Terviseameti külmlaos muutus temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca toodetud Vaxzevria Covid-19 vaktsiini, mis ootas teistele riikidele annetamist. Lisaks Covid-19-vastasele vaktsiinile ladustati külmlaos teisi vaktsiine, mille kõlblikkuse hindamine veel kestab. Teadaolevalt on praegu kasutuskõlbmatuks muutunud vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja muid ravimeid.
Vaktsiinid ja ravimid asuvad terviseameti hoone kolmes külmlaos. Võidupüha ja jaanipäeva ajal, kui kedagi tööl ei olnud, juhtus midagi ladude temperatuuri hoidvate seadmete ja signalisatsiooniga ning laod läksid lubamatult soojaks ja selle kohta ei edastatud ka häiresignaale. Riigi Kinnisvara ASile kuuluvate ladude topeltsüsteemid ei teavitanud ei omanikku ega ka terviseametit.
Ladudes hakkas temperatuur tõusma juba 22. juunil, kuid selle avastas alles 25. juuni hommikul üks töötaja. Ruumides, kus peaks temperatuur jääma vahemikku 2–8 kraadi, oli see tõusnud 15 kraadini.
Riina Sikkut: ravimite riknemine pole Tanel Kiige ainus eksimus