Riina Sikkut: valuvõttes huviharidus ja sisejulgeolek

 

Praegune valitsus võtab põhjendamatult raha riigi tähtsatest valdkondadest, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Riina Sikkut Postimehe arvamusloos.

Valitsusel on Eestis väga suur vabadus otsustada. Tuleb püsida põhiseaduse raamides, aga võib ümber pöörata varem otsustatut, liikuda eelmise valitsusega võrreldes vastupidises suunas, ümber mõelda, katsetada ja eksida, midagi alustada või lõpetada, rahaga üle kallata või kärpida. Oma otsuseid tuleb aga selgitada ja põhjendada.

Praeguse valitsuse plaanid said kirja riigi eelarvestrateegiasse. Juba enne selle dokumendi avalikustamist rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kärpimisest kui kõige olulisemast valitsuse otsusest. Kärped on põhjustanud avalikku arutelu ja pahameelt. Ega kärpimine olegi populaarne tegevus, ei peagi olema, aga valitsuse plaanid peaksid vähemalt üldjoontes olema arusaadavad. Siit ka lihtne küsimus: miks valitsus kärbib? Vastust ei ole võlgu jäädud. Kärbitakse, sest tuleb olla erasektoriga solidaarne, tuleb vältida majanduse ülekuumenemist, hoida ära tulevased maksutõusud, omavalitsused saavad ise need kulud teha. Nii palju põhjuseid, et vist ongi vajalik asi. Aga tegelikult ei ole siin loogilist ja eesmärgipärast midagi.

Piirangud mõjutavad praeguses kriisis iga sektorit väga isemoodi. Turismis, majutuses ja toitlustuses kukuvad käibed, kaovad töökohad ja kärbitakse kulusid. Jaemüük ei kurda, e-kaubandus on lausa hoo sisse saanud, IT-sektor kasvab endiselt – kosuvad nii käibed kui ka palgad, lisandub uusi töökohti. Valitsus tahab kannatanud sektoritega solidaarne olla ja kärpida nagu nemad. See on küll mingi äraspidine empaatia, sest piirangute tõttu kahju kannatanud sektorid ei soovi ju solidaarsust, nad soovivad toetusi, et riik aitaks neil kriisi üle elada. See tähendab lisaeelarveid ja toetuste maksmist, aga ka rohkem järelevalvet.

Mitte kunagi varem ei ole riigil olnud nii palju raha ja võimalusi Eesti arengut suunata. Maksulaekumine kasvab, vaja on teha Euroopa Liidu praegusesse eelarveperioodi kavandatud kulud ja algab uue perioodi vahendite kasutamine, taastekava miljard toetab kriisist väljumist. Peaminister ja rahandusminister kinnitavad, et eelarvestrateegias on ette nähtud rekordinvesteeringud – igal aastal riigi panusena kaks miljardit eurot. Ja siis kärbitakse 61 miljonit eurot ülekuumenemise vältimiseks. Huvihariduse juhendajate tasud ei vii eratarbimist mühinal kasvama, küll aga teisest sambast välja võetav raha. Politseinike-päästjate tööruumides ära jäetud remonditööd ei mõjuta ehitusturgu, seevastu teevad seda Rail Baltic, maanteed ja õlitehas. Midagi siin ei klapi.

Rahandusministri väitel on varasemad valitsused palju kulutanud ja maksutõus kõige õudsem asi, mis saab juhtuda. Selle ärahoidmiseks on valitsus valmis palju tegema, näiteks kärpima laste huviharidust, halvendama politseinike-päästjate töötingimusi. Samas kui lugeda arengukavasid, strateegiaid, analüüse, riigikontrolli auditeid või ka koalitsioonilepingut, siis valukohti Eestis jätkub. Refräänina korduvad neis tervishoiu rahanappuse, lähedaste õlgadel ja rahakotil püsiva pikaajalise hoolduse, palgavaesuse, õpetajate järelkasvu, kõrghariduse alarahastamise ja regionaalse ebavõrdsuse probleemid. Praegune kärbe ei kata ligilähedaltki vajalikke kulusid. Seda teab väga hästi ka minister.

Aga kärbitakse ja jäetakse kulud omavalitsuste kanda. Olen viimase kahe kuu jooksul kuulnud riigikogus ministrite kinnitusi, et omavalitsused peaksid hüvitama inimestele esimese haiguspäeva, uuendama-parandama lasteasutuste ventilatsiooni, maksma õpetajatele kriisiaegsete pingutuse eest preemiat, kindlustama abivajajad isikukaitsevahenditega ja muidugi tagama veel ka laste huvihariduse. Tea, kas omavalitsused on üldse kursis kõigega, mis neile möödaminnes kaela veeretatakse. See justkui ei loe, et regionaalseid erinevusi arvestav huvihariduse toetus oli linnade-valdadega kokku lepitud ja et just maapiirkondade laste päralt on tänu sellele lai valik ringe ja trenne. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna teatas mai alguses riigikogu ees, et kärpimata jäänud 7,2 miljonit eurot tuleks suunata huvihariduse õpetajate palkadeks. Jürgen Ligi kirjutas päev hiljem, et tegelikult peaks kogu toetuse ära võtma.

Vaadakem selle kõige valguses õlitehase saagat: Reformierakond õlitehase rajamist ei toeta, aga tehasega minnakse edasi, kuna otsuse ümberpööramisega kaasnevad kahjud.

Ja nii võetigi ilma ühegi loogilise selgituseta valuvõttesse huviharidus ja sisejulgeolek ning tekitati kriisi ajal kahju, mille kõrval on SKTst 0,2 protsendi võrra parem eelarveseis köömes. Lõppude lõpuks ei aita need kärped ju valitsuse enda seatud eesmärke täita, sest rohepööret ei tehta õlitehasesse investeerides ja tarka majandust ei ehitata laste hariduse arvelt kärpides.

Riina Sikkut: valuvõttes huviharidus ja sisejulgeolek