Sotsiaaldemokraadid nõuavad ühte protsenti SKPst teadusele

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Katri Raik kutsub kõiki neid, kellele läheb korda meie hariduse ja teaduse hea käekäik ning Eesti tulevik, liituma rahvaalgatusega, mis nõuab rahvusliku kõrghariduse ja teaduse paremat rahastamist.

„Sotsiaaldemokraadid toetavad rahvaalgatust, mis toob teaduse ja kõrghariduse rahastamise hariduspoliitika keskpunkti. Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda tulid teisipäeval välja algatusega, mis taotleb Eesti kõrgharidusele ja teadusele raha juurde. Olgem koos teadlaste, õppejõudude ja üliõpilastega ning liitugem sellega. Mida rohkem meid on ja mida ühtsemad me oleme, seda kergem on eesmärgi poole liikuda,“ ütles Raik.

Lisaks nõuavad sotsiaaldemokraadid, et riigikogu asuks lõpuks arutama seaduseelnõu, mis tõstaks teaduse rahastamise ühe protsendini SKPst. „Andsime selle eelnõu riigikogule üle juba läinud aasta 5. juunil. Pärast esimest lugemist valitseb aga vaikus. Kuna koalitsioonile eelnõu ei meeldi, siis on ta jäetud alumisse lauasahtlisse, kultuurikomisjonis seda ei arutata ja meie eelnõu pole teisele lugemisele jõudnud,“ selgitas Raik.

Teaduse rahastamisest sõltub Raigi väitel suurel määral meie inimeste elatustase ja ka Eesti tulevik. „Ainult targas riigis saab inimestel olla kõrge heaolu, sest see tugineb targale majandusele. Teaduse ja kõrghariduse rahastamist saab vaadata vaid käsikäes. Hea kõrgharidus on teaduspõhine. Teaduse rahastamise puhul on oluline tõsiselt järele kaaluda, kuidas see raha kõige parimal viisil meie majandusarengule kaasa aitab. Võimalik, et sugugi kõik ei pea minema otse ülikoolide käsutusse,“ rääkis Raik.

Tema sõnul juhib 10. märtsi rahvaalgatus õigustatult tähelepanu sellele, et vaid riikliku rahastamise jõulise suurendamise korral on võimalik säilitada tasuta eestikeelne kõrgharidus, tõsta teadustöö kvaliteeti ja parandada koostööd ettevõtete ning ülikoolide vahel. Vastasel juhul ei õnnestu säilitada tugevat rahvuslikku kõrgharidus- ja teadussüsteemi ning lootusetuks muutub ka Eesti jõudmine innovaatilise majandusega Põhjamaade tasemele, märkis Raik.

Kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastamine on SKP suhtes kukkunud viimase seitsme aasta jooksul ligi kolmandiku – kõrghariduses vastavalt 1,5%-lt 1%-le ja teaduses 0,83%-lt 0,66%-le.