Sotsiaaldemokraadid: on õige, et Eesti toetab Valgevene kodanikuühiskonda

Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed riigikogus tunnustavad Eesti valitsuse selget seisukohta seoses sündmustega Valgevenes ning otsust eraldada abi Valgevene kodanikuühiskonnale.

„Samal ajal taunime peaminister Jüri Ratase erakonna liikmete Valgevene võime õigustavaid avaldusi. On kahetsusväärne, et peaminister Jüri Ratas ei ole Keskerakonnas kujundanud Valgevene inimesi toetavat ühtset ja selget seisukohta. Eesti peab meeles pidama seda, kuidas paljud riigid, eriti Põhjamaad toetasid meie iseseisvuspüüdlusi 1991. aastal ning sellele eelnenud ajal. Nüüd on meie kohus aidata oma naabreid,” seisab sotsiaaldemokraatidest saadikute avalduses.

Valgevene inimesed väärivad samasuguseid vabadusi ja õigusi, mis on Eesti kodanikel – arvamusvabadust ning õigust valida ning kandideerida vabadel valimistel. Vaba ühiskond ja toimiv demokraatia on eelduseks ka majandusreformidele, mis on vajalikud, et Valgevene oleks majanduslikult oluliselt edukam kui täna ning suudaks oma elanikele tagada kõrgema elatustaseme.

Valitsuse otsused on sotsiaaldemokraatide hinnangul samm õiges suunas, kuid siit tuleb nüüd teha mitu sammu edasi.

„Eesti peab ÜRO julgeolekunõukogu liikmena olema palju aktiivsem Valgevene küsimuse tõstatamisel. Peame rõhutama, et Valgevene rahval on suveräänne õigus ise otsustada oma saatuse ja oma riigi suuna üle ja seda ei tohi kaaperdada ei ükski diktaator ega ammugi mitte ükski välisjõud, kes soovib hoida Valgevenet oma mõjusfääris.

Eesti peab seisma selle eest, et EL annaks Ülemkogul selge ja üheselt mõistetava sõnumi: vägivalla kasutamine oma õiguste eest ja diktatuuri vastu seisva Valgevene rahva vastu ei jää rahvusvahelise kogukonna poolt karistamata ning sõjalise jõu kasutamine või sellega ähvardamine välisjõudude poolt ei ole aktsepteeritav,“ leiavad sotsiaaldemokraadid.

Eesti valitsusel tuleb kujundada selge seisukoht ja poliitika seoses inimestega, kes võivad lähimal ajal vajada turvalist varjupaika Euroopa Liidu liikmesriikides, teiste seas siin Eestis. Eesti peab ühemõtteliselt väljendama valmisolekut pakkuda sellistele inimestele võimalust vajadusel pääseda repressioonide eest Valgevene võimude poolt kui olukord seda nõuab.

Samuti võiks Eesti kaaluda täiendava abi pakkumist Valgevene opositsioonile – näiteks Põhja-Euroopa esinduse avamiseks Tallinnas, kui selleks nähakse vajadust. Eestil oli 1991. aastal märkimisväärset kasu esindustest Soomes ja Rootsis. See võimaldas meil rahvusvahelisele üldsusele edastada omi seisukohti ja informeerida maailma avalikkust Baltikumis toimuvatest sündmustest.