Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu poliitiline avaldus, 2. juuni 2018
Sotsiaaldemokraatide rahvastikupoliitika toetub viiele sambale
Saja-aastane Eesti on saavutanud erakordselt palju. Meil on läinud paremini enamikest saatusekaaslastest. Eesti põhiseadus seab ülimaks eesmärgiks vaba riigi, mis on turvaliseks koduks meie rahvale ning tagab eesti keele ja kultuuri arengu. Oleme seda suutnud teha siiani ning kindlasti suudame ka edaspidi.
Midagi ei juhtu niisama, pikaajaliseks eduks tuleb teha arukaid otsuseid. Eesti tuleviku olulisim küsimus on kahtlemata Eesti rahva õitseng ja areng. Eesti rahvaarv on olnud pikka aega languses ja me vajame terviklikku rahvastikupoliitikat, mis pöörab rahvaarvu taas tõusule. Terviklik rahvastikupoliitika toetub viiele sambale.
- Rohkem lapsi. Teame, et Eesti pered sooviksid rohkem lapsi, kui neil on. Üheks olulisemaks takistusteks on majanduslik ebakindlus, ehkki sotsiaaldemokraatide juhtimisel on toimunud viimase nelja aasta jooksul arenguhüpe. Lastetoetuste tõus, üksikvanema elatisabifond, tasuta koolilõuna ka gümnaasiumis, noorte huvitegevuse toetus – kõik see on parandanud perede heaolu. Laste saamist aga lükatakse jätkuvalt edasi, kuna noortel täiskasvanutel ei ole piisavat majanduslikku kindlust ning tihti ka võimalust oma kodu soetamiseks. Sotsiaaldemokraadid näevad järgmise perepoliitilise sammuna ette noorte tuleviku fondi loomist, millega riik annaks noortele võrdsema stardiplatvormi ning vajaliku toetuse iseseisva elu alustamiseks.
On teada, et lapsed pärsivad naiste karjäärivõimalusi, kuna just neile langeb peamine laste kasvatamise koormus. Seepärast lükkavad paljud naised sünnitamist edasi, mille tulemusena väheneb iga järgmise lapse saamise tõenäosus. Me tervitame toetame jätkuvalt vanemahüvitise süsteemi suuremat paindlikkust ning peame oluliseks mõlema vanema vahetut osalemist lapse kasvatamisel. Samuti seisame otsustavalt lapsepuhkuselt naasnud noorte emade diskrimineerimise vastu tööturul.
- Pikem ja tervem elu. Väheste sündide varju jääb pahatihti lubamatult kõrge enneaegne suremus. Vigastussurmade tõttu kaotab Eestis aastas elu ligi tuhat inimest. Oleme Euroopa tipus nii narkosurmade kui enesetappude poolest, masendavalt palju on meil nii liiklus-, uppumis- kui tulesurmasid. Viimased on sageli tingitud alkoholist.
Enneaegne ehk välditav suremus erinevatesse haigustesse on küll vähenenud, ent siiski kõrge. Kui vähendada vigastussurmade arvu poole võrra ja viia enneaegsed surmad Euroopa Liidu keskmise tasemele, säästaksime aastas ligi 1000 inimelu, mis on pool tänasest negatiivsest iibest. See on võimalik, kui arvestada, et viimase 20 aastaga on suremus vähenenud aastas 5000 inimese ehk ligi neljandiku võrra. Ja kindlasti peame me tugevdama solidaarset tervishoiusüsteemi, tagama ravikindlustuse suuremale hulgale inimestele ning tegelema sihikindlamalt haiguste ennetuse ja tervisekäitumise parandamisega.
- Tagasi kodumaale Euroopa Liiduga liitumine andis Eestile ohtralt arenguvõimalusi, ent meie madalad palgad sundisid kümneid tuhandeid kaasmaalasi piiri taha tasuvamat tööd otsima. Viimaste aastate stabiilne palgakasv on juba väljarännet vähendanud ning tagasirännet hoogustanud. Eesti vastus tööealise elanikkonna kahanemisele ei saa olla massiimmigratsioon, vaid arukas rändepoliitika, mis kompenseerib hooajalist tööjõunappust ning tippspetsialistide puudust. Vastus saab olla tagasirände soodustamine. Eestist peab veelgi enam saama koht, kuhu inimesed tahavad tagasi tulla, siin lapsi saada ja kasvatada ning neid koolitada. Riigi käes on need hoovad, et muuta perede ja võõrsile läinud noorte tagasitulek mugavamaks.
- Väärikas vananemine. Me peame kohanema ka ühiskonna liikmete vananemisega ja väärtustama senisest enam eakate panust. Eakatele tuleb tagada väärikas äraelamine elu, mis nõuab mitte ainult pensionite kasvu, vaid ka solidaarsemat pensionisüsteemi. Oluline on toetada soliidses eas inimeste aktiivsust tööturul nii nende oskuste täiendamise kui paindliku pensioniea seadustamise abil. Lähiaastate põletavaimaks probleemiks sotsiaalpoliitika vallas on pikaajalise hoolduse küsimuse lahendamine. Nii eakatele kui nende lähedastele on vaja anda kindlus, et väärikalt saab vananeda ka siis, kui iseseisvalt enam toime ei tule. Ennekõike tähendab see võimalust elada hooldekodus vanaduspensioni eest, kaasates selleks riigieelarvelisi vahendeid.
- Kogu Eesti peab elama! Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline et kõikjal Eestis oleks võimalik elada. Inimestel peab olema võimalus valida endale meelepärane elupaik, tundmata muret kvaliteetse hariduse ja tervishoiu või tasuvate töökohtade kättesaadavuse pärast.
Ettevõtluse alustamine ja töökoha loomine maapiirkonnas peab olema soodsam, kui suures keskuses tegutsemine. Tagatud peab olema kaasaegne taristu, nii transpordi-elektri- kui andmeside ühenduse näol. Laiendame Ida-Virumaal katsetatud ja häid tulemusi toonud ettevõtte palgatoetuse süsteemi teistele piirkondadele.
Lastele ja noortele peab olema tagatud võrdne võimalus kasvamiseks ja arenemiseks. Sotsiaaldemokraadid on juba panustanud nii töökohtade loomisesse kui ka elukohtade rajamisse väljaspoole suuremaid keskuseid ning toetanud laste arengut terves Eestis, läbi huvitegevustoetuse. Hea lasteaed, hea kool ja mitmekülgne noorsootöö peab olema kättesaadav igas maakohas. Seda aitab tagada nii nutikas ühistransport kui õpetajate ja spetsilistide vääriline tasustamine.
Ühtki eespool kirjeldatud probleemidest ei lahenda riigi kokkutõmbamisega – et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab – vaid ikka riigi aktiivsel osalusel. Riik peab inimeste tulevikku investeerima ja olema ühiskondliku arengu võimestaja, mitte selle pidur. Me ehitame edasi sotsiaalselt vastutavat ja jätkusuutlikku heaoluriiki, kus kedagi ei jäeta maha ja kus iga inimene tunneb end vajaliku ja õnnelikuna.