Sotsiaaldemokraatide osalusel loodud valitsusel on saanud täis 100 päeva, mis on möödunud kiirelt ja sihipäraselt. Oleme seisnud mitme põhimõttelise muutuse eest, et tagada inimeste väärikus, kindlustunne ja toimetulek. Kuid teha on veel väga palju. 

Vaatame esimesele sajale päevale tagasi ning toome välja, missugused olulised tegevused said meie eestvõttel tehtud ja missugused olulised plaanid ootavad veel ellu viimist.

Päästjatele ja politsenikele ajalooline palgatõus

Siseminister Lauri Läänemetsa võitluse tulemusel saavad päästjad, päästekorraldajad, politseinikud ja teised siseturvalisuse valdkonna töötajad oodatud palgatõusu, sest pelgalt tunnustus ja missioonitunne lauda ei kata. Senine palk ei taga meie päästjate ja nende perede toimetulekut, mistõttu töötab täna iga teine päästja kahel või koguni kolmel töökohal. Ikka oma une, pere ja tervise arvelt.

Päästjate miinimumpalk tõuseb uuest aastast 36%. See on vajalik selleks, et tagada tänaste päästjate ja nende perede toimetulek ning uute väljaõppinud ja motiveeritud päästjate pealekasv.

Uuest aastast tõuseb politseinike minimaalne palk 1849 euroni, ehk siis kõik politseinikud hakkavad saama vähemalt Eesti keskmist palka. Seekordne palgatõus on teistmoodi, sest:

– palgatõus ei tule Politsei- ja Piirivalveameti sisemiste ressursside arvelt. Kuskilt ei kärbita, kedagi ei koondata!

– eesliinitöötajate palgatõus ei tule ka tagalatöötajate palkade või töökohtate arvelt. Taustajõud on olulised, et tagada näiteks ennetustöö ja planeerimisvõimekus.

 

Hooldekodukoht viimaks pensioni eest

Väga paljude inimeste mure on see, kuidas tasuda oma lähedase hooldekodukoha eest või mõtleb eakas, kuidas küll teha nii, et ta ei jääks oma lähedastele koormaks. Töö- ja terviseminister Peep Petersoni eestvõttel muutub uuest aastast hooldekodukoht abivajajatele keskmise pensioni eest kättesaadavaks ja perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. See on aastakümnete suurim ning vajalikuim reform sotsiaalvaldkonnas.

Peale rahalise kokkuhoiu saavad kümned tuhanded oma lähedase hooldusega tegelenud inimesed võimaluse jätkata või pöörduda tagasi oma erialase töö juurde, parandades nii oluliselt oma pere toimetulekut. Samuti võimaldab see leida varasemast rohkem aega endale ja oma lastele.

 

Kultuuritöötajate ja treenerite palgatõus

Kultuuriminister Piret Hartmani peamine prioriteet oli kultuuri- ja spordivaldkonna inimeste ning kultuuriasutuste toimetuleku tagamine. Uuest aastast tõuseb riiklike kultuuritöötajate miinimumpalk 1400 eurolt 1600 euroni ning lisaks sellele saavad kultuuriasutused 15 protsendi suuruse palgafondi tõusu, et võimaldada palgatõusu ka neile töötajatele, keda miinimumtasu tõus ei puuduta.

Uuest aastast saavad kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerid ajalooliselt kõrge palgatõusu. Senisest aastaid paigal olnud 1020 euro suurusest palgast tõuseb viienda ja kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk 37 protsenti ehk 1400 euroni. 

Ehkki loomesektor alles taastub koroonakriisi mõjudest, on energiakriis ja üldine elukalliduse tõus esile toonud uued vältimatud vajadused. Meie kultuuri- ja spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne põhirahastus 12,8 miljoni euro võrra. See puudutab nii kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka erasektoris tegutsevaid kultuuri- ja spordiorganisatsioone. 

 

Lastele kultuuriranits ning vabakutseliste loovisikute kindlustunne

Juba peagi esitab kultuuriminister Piret Hartman valitsusele kultuuriranitsa programmi, mis võimaldaks iseäranis maakohtades elavatel põhikoolilastel külastada teatrietendusi, kino, muuseume või näitusi. Ühtlasi peame oluliseks huvihariduse toetuse tõusu, et lastel oleks võimalus osaleda huvihariduses olenemata lastevanemate rahakoti paksusest.

Eesti inimesed tahavad toetada kultuuri ja sporti. Selleks tuleb üle vaadata senine annetamisega seotud maksupoliitika, sest praegu ei võimalda see ettevõtetel toetada Eesti kultuuri- või spordiarengut soovitud määral.

Kolmas suur prioriteet on vabakutselise loovisikute toimetulek. Oluline on ette võtta palgaküsimus ja tagada loovisikute kindlustunne. Riik peab tagama vabakutselistele nii väärika palga kui ka ravikindlustuse. Ravikindlustus peab olema tagatud igale kultuuri- või spordivaldkonnas töötavale inimesele.

 

Metsade raiumine ja ühekordne plast kontrolli alla

Keskkonnaminister Madis Kallase eestvedamisel tegime suure sammu ühekordse plasti kasutamise ohjamiseks. Riigikokku jõudis nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu. (Valitsus astus suure sammu ühekordse plasti kasutamise ohjamiseks | Keskkonnaministeerium (envir.ee))

Samuti allkirjastas minister tegevuskava, millega on Eesti veekogude seisundi parandamiseks plaanis ette võtta 2300 tegevust, mida järgmisel viiel aastal hakkavad ellu viima riigiasutused, kohalikud omavalitsused, vee-ettevõtted, põllumajandustootjad jt tootmisettevõtted, maaparandussüsteemide omanikud, paisutajad, sadamad ja eraisikud. Investeeringuteks vajaminevast rahast ligi 685 miljonit eurot on olemas ning praegu otsitakse võimalusi puuduoleva 165 miljoni euro saamiseks.

Väga oluline teema on raiemahtude vähendamine – viime peagi valitsusse ettepaneku vähendada raiemahte 9180 hektari peale.

 

Liigume soodsa taastuvenergia ja taskukohaste üürimajade suunas

Riigikogus võeti vastu eelnõu, mille eesmärk on toota Eestis 2030. aastaks sama palju rohelist elektrit, kui on aastane kogutarbimine. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Riina Sikkuti eestvedamisel lahendame konkreetseid takistusi, mis on seni (mere)tuuleparkide ja teiste taastuvenergialahenduste rajamisel ees seisnud. Näiteks lubab eelnõu rajada maismaatuuleparke maardlatele. Samuti kaotame ära nn fantoomliitumised, et tuua juurde liitumisvõimekust neile arendajatele, kes seda päriselt vajavad. 

Riigieelarvest otsustati soetada uus Lääne-Eesti radar, mis vabastab mereala kõrguspiirangutest ning soodustab meretuuleparkide püstitamist. Suvel võeti vastu ka kohalikele kogukondadele tuulikutasu kehtestav seadusepunkt.

Paldiski kai valmimine suurendab Eesti varustuskindlust, sest nüüd saab ka Eestis võtta vastu ujuvterminale, mis taasgaasistavad LNG-d. Peale selle moodustasime esimest korda Eestile riikliku gaasivaru kriisiolukordades kasutamiseks. Eesti keelas vene gaasi impordi ühena esimestest ja siiani vähestest Euroopa riikidest. 

Taasalustame üürimajade ehitusprogrammiga, et tuua elu väikelinnadesse ja maapiirkondadesse tagasi, luues uusi kodusid nii erialaspetsialistidele kui ka vähekindlustatud peredele. Korralike ja kõikide mugavustega elamispindade olemasolu soodustab õpetajate, arstide jt tööletulekut väikeasulatesse, et elu edeneks ka väljaspool suuremaid linnu.

 

Tugeva Eesti poole

Kriisid on tõestanud, et paremerakondade poolt jumaldatud Õhuke Riik ei suuda tagada inimestele kindlustunnet ja toimetulekut. Sotsiaaldemokraatide osalusel värskelt koostatud riigieelarve on oluline samm tugevama ja oma inimestest hoolivama Eesti suunas. Kuid olulised muutused ei sünni üleöö ega isegi 100 päevaga. Tugeva Eesti ehitamiseks vajame sinu toetust märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel. Tule meiega!