Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni pöördumine Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni poole

Tunnustame kriisikomisjoni seniseid samme ja püüdlusi kriisile reageerimisel. Samas oleme sunnitud juhtima tähelepanu kolmele ajakriitilisele teemale, kus viiendat päeva kestvas eriolukorras pole senini selgeid vastuseid.

1. Kas ja millistel tingimustel makstakse haigushüvitist nakkuskahtlusega töötajatele, kes on sunnitud kodus viibima? Kas perearstidele on antud konkreetsed käitumissuunised? Kui jah, siis mis põhjustel valitseb praktikas endiselt segadus haiguslehtede andmisega. Juhime tähelepanu ka sellele, et täna kehtiv põhimõte, et esimesel kolmel päeval haigushüvitist ei maksta ja seejärel läheb maksekohustus üle tööandjale, ei loo töötajates ja tööandjates esimeste haigussümptomite ilmnemisel motivatsiooni kiiresti reageerida. Seetõttu andsime eelmisel nädalal Riigikogule üle seaduseelnõu, mis võimaldab haigekassal maksta nakkuskahtlusega töötajale esimesest päevast haigushüvitist. Uue korra kiire jõustamine eeldab kiireid muudatusi seadusandluses. Samuti on selgusetu, kuidas kompenseerida saamata jäänud töötasu töötajatele, kes on ajutiselt sunnitud töölt eemal viibima. Ka siin on kiire reageerimine ja konkreetse info väljasaatmine väga oluline.

2. Kuidas on tagatud informatsioon käitumisjuhiste kohta nendele inimestele, kes ei kasuta internetti ning kes ei ole eestikeelses meediaruumis? Tervelt kümme protsenti Eesti kuni 74-aastastest inimestest ei kasuta internetti. Vanemaealiste hulgas on selliste inimeste osakaal veel palju suurem. Just nende hulgas on palju muret ja teadmatust, kuidas oma tervist hoida. Vaatamata sellele, et Riigikogu liige Helmen Kütt tõstatas Riigikogu sotsiaalkomisjonis kaks nädalat tagasi vajaduse saata otsepostitus vajaliku informatsiooniga kõikidesse postkastidesse, pole seda siiani tehtud. Rõhutame, et täpse info edastamine kõigile elanikele on kriisiolukorras äärmiselt oluline.

3. Kuidas plaanitakse kindlustada vajalike tervisekaitsevahenditega – kaitsekinnaste, kaitsemaskide, desinfektsioonivahenditega – tervishoiutöötajad, aga ka need inimesed, kes puutuvad kokku paljude inimestega, nagu toidupoodide, apteekide, lasteaedade töötajad, piirivalvurid? Eriolukorras kriitilist teenust osutavate inimeste tervise kaitse peab olema esmase tähelepanu all, mis aitab ühtlasi tõkestada viiruse edasist levikut.