Sven Mikser: Helmede poolne Eesti julgeolekuhüvede kahjustamine on muutunud süstemaatiliseks

Martin ja Mart Helme solvangud ja rünnakud Eesti lähemate liitlaste ja partnerite vastu on muutunud sedavõrd süsteemseks, et neid ei saa enam ammu seletada lihtsalt ebaõnnestunud sõnavalikuga ühes kohalikus raadiosaates, kirjutab sotsiaaldemokraat ja europarlamendi liige Sven Mikser EPLi arvamusportaalis. 

Sellised avaldused, nagu Helmed pea iganädalaselt oma raadiosaates teevad, kahjustavad ühemõtteliselt Eesti usaldusväärsust ja liitlassuhteid. Peaministri ja välisministri väited, nagu ei mõjutaks solvangute pildumine kuidagi meie usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust, on juba formaalloogiliselt jaburad. Sõpru ei solvata tahtlikult ja kes seda teeb, ei soovi olla su sõber.

Meie partneritele ei jää Helmede rünnakud märkamatuks ja neist tehakse oma järeldused. Sellest kõnelevad ilmekalt ka Soome, Rootsi ja Leedu valitsusliikmete avalikud vastused. See, et partnerite vastuselaused on olnud Helmede räigustest viisakamad ja vaimukamad, kõneleb eelkõige vastajate kultuursusest ja paremast lastetoast. Ent see ei anna põhjust arvata, et kahju oleks olemata.

Jüri Ratase võimetus oma kabinetiliikmeid korrale kutsuda näitab ilmekalt peaministri häbiväärselt nõrka positsiooni valitsuses, mida ta justkui peaks juhtima. Ühest küljest on peaminister ja tema partei sunnitud märkimisväärse alandlikkusega täitma kõiki kuitahes jaburaid koalitsioonileppe punkte, mis on sellesse dokumenti kirjutatud EKRE survel, teiselt poolt vilistab EKRE demonstratiivselt koalitsioonileppe sellele osale, mis peaks kaitsma Eesti julgeolekuhuve ja liitlassuhteid. See annab selge märgi, kes on koalitsioonis jõupositsioonil ja kes sundseisus.

Oma agenda julgeoleku eest

Märkimisväärsed on niinimetatud Leedu-skandaali puhul ka Isamaa ministrite lahknevad hinnangud. Kui välisminister Urmas Reinsalu üritab rääkida toimunut tühiseks seigaks, mis jääb Eesti ja Leedu suurepäraste suhete üldisel foonil pea täiesti märkamatuks, siis kaitseminister Luik on olnud selgesõnalisem ja tunnistanud, et solvangud liitlaste suunal kahjustavad otseselt meie julgeolekuhuve. Luige seekordne seisukoht on seda tähelepanuväärsem, et staažikas kaitseminister, kellelt paljud on oodanud valitsuses mõistuse hääle esindamist, on siiani täitnud seda rolli eeskätt vaikides.

Muidugi ei ole kohatu küsida, miks Martin ja Mart Helme Eesti julgeolekuhuve ja liitlassuhteid sedavõrd süsteemse järjekindlusega õõnestavad. Erinevalt oma partei lihtliikmetest ja suurest osast valijaist ei usu müütilise „süvariigi“ olemasolusse ju tegelikult ei isa ega poeg.

Üks võimalus on, et iseenda ja oma erakonna lühiajaline sisepoliitiline kasu seatakse lihtsalt Eesti riigi eksistentsiaalsetest muredest ettepoole lihtsalt rumalast lühinägelikkusest. Teine võimalus on aga see, et EKRE liidrite jaoks ongi Eesti julgeolekuhuvide ohverdamine oma tagurliku paremäärmusliku agenda edendamise nimel täiesti aktsepteeritav hind.

Olgu tegemist ükskõik kumma variandiga, erakonnal, mille liidrite käitumine teenib järjepidevalt meie vaenlaste, mitte meie oma riigi julgeolekuhuve, ei tohi olla kohta Eesti valitsuses. Ja erakonnad, kes seda võimaldavad ja välja vabandavad, kannavad Eesti huvide kahjustamise eest kaasvastutust.

Sven Mikser: Helmede poolne Eesti julgeolekuhüvede kahjustamine on muutunud süstemaatiliseks