Kiire hinnatõusu mõju tunnetavad eriti teravalt väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed, lastega pered ja pensionärid. Mida väiksem on inimese sissetulek, seda suurem osa sellest kulub toidule ning seda valusamalt tabab teda kõrge toiduainete käibemaks.

Sotsiaaldemokraadid on seisnud toiduainete käibemaksu langetamise eest nii valitsuses kui opositsioonis. Meie ettepanek on lihtne: langetada vähemalt juur- ja köögiviljade, piima-, liha-, teravilja- ja kalatoodete ning munade käibemaks üheksale protsendile. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas käibemaksuseaduse muutmise eelnõu ka riigikogus, kuid paraku lükkas koalitsioon selle tagasi.

Leivapätsi või piimapakki ostes maksavad kõik eurodes sama palju käibemaksu, kuid väiksema sissetulekuga inimese eelarves on selle maksu osakaal suurem.

Toiduainete käibemaksu langetamisest võidaks keskmine Eesti pere hinnanguliselt 600 eurot aastas ehk 50 eurot kuus. Paljudele peredele tähendab see mitme päeva toiduraha, lapse huviringi kuutasu, vajalikke ravimeid või lihtsalt veidigi paremat toimetulekut.

Seejuures pole tegemist ainult mõne erakonna ettepanekuga. Toiduainete käibemaksu langetamist toetavale rahvaalgatusele anti ligi 100 000 allkirja. Nii suurt toetust pole ükski varasem rahvaalgatus Eestis kogunud. See on erakordselt tugev ühiskondlik sõnum.

Reformierakonna juhitud valitsus kordab nüri järjekindlusega, et toiduainete käibemaksu langetamine ei toimi. Maksulangetus ei pruukivat jõuda hindadesse, sellest võidavad väidetavalt peamiselt kaupmehed ning riik ei saa seda endale lubada. Paratamatult tekib küsimus: kas eksib meie valitsus või eksivad peaaegu kõik teised Euroopa Liidu riigid?

Soomes ja juuli algusest ka Lätis on toiduainete madalam käibemaks võimalik. Madalamat maksumäära rakendatakse toidule ka Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis, Poolas ja enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Need riigid on liikunud mööda sama teed, mida peaksime käima ka meie: maksustada madalamalt seda, mida inimene eluliselt vajab, ning kõrgemalt kaupu, teenuseid ja vara, mida ta ilmtingimata ei vaja. Esmatarbekaupu ei ole õiglane maksustada samamoodi nagu luksus- ja mugavuskaupu.

Muidugi ei sõltu toidu hind ainult käibemaksust. Seda mõjutavad energia- ja kütusehinnad, tööjõukulud, tooraine, konkurents ning kaupmeeste juurdehindlused. Kuid sellest ei järeldu, et käibemaks hinda ei mõjuta. Teame, et käibemaksutõusud on jõudnud hindadesse ja vähendanud inimeste ostujõudu. Samamoodi võimaldab käibemaksu langetamine hindu vähendada.

Valitsuse peamine vastuväide on, et pole kindel, kui suur osa käibemaksulangetusest jõuab lõpphindadesse. Seda kõhklust saab kontrollida. Madalamat maksumäära võib rakendada esmalt tähtajaliselt, näiteks üheks või kaheks aastaks. Koostöös kaupmeeste ja tootjatega saab jälgida hindade ja juurdehindluste muutumist ning seejärel andmete põhjal hinnata, kui suures ulatuses maksulangetus ennast õigustas.

Sellist lähenemist on soovitanud ka pikaaegne Eesti kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman. Tema loogika on lihtne: kui me ei ole kindlad, kas maksulangetus jõuab hindadesse, tuleb seda kontrollitult katsetada. Teisiti ei saagi me kindlalt teada, kuidas kaupmehed, tootjad ja tarbijad madalama maksumäära puhul käituvad.

Kui maksulangetus jõuab hindadesse, võidavad sellest inimesed. Kui ei jõua, saab teha andmetel põhinevad järeldused. Piloot asendaks praeguse oletustel põhineva vaidluse tegelike tulemustega. Kui saame selguse, kas ja kui palju maksulangetus hindu vähendab, siis saame otsustada, kas seda tuleks püsivalt rakendada.

Ühe kummalise vastuargumendina tuuakse veel välja, et käibemaksu langetamisest võidavad ka jõukamad inimesed. Loomulikult ostavad toitu kõik, kuid väiksema sissetulekuga inimene kulutab toidule märksa suurema osa oma rahast. Ega siis jõukam inimene teistest mitu korda rohkem söö.

Kõrge toiduainete käibemaks koormab kõige valusamalt just väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesi. Leivapätsi või piimapakki ostes maksavad kõik eurodes sama palju käibemaksu, kuid väiksema sissetulekuga inimese eelarves on selle maksu osakaal suurem. Toiduainete käibemaksu langetamine aitaks seda ebavõrdsust vähendada.

Miks peaks just Eesti maksustama oma inimeste igapäevast toidukorvi Euroopa ühe kõrgema käibemaksumääraga? Kas see ongi meie kaua otsitud Eesti Nokia? Vastupidi − toiduainete käibemaksu tuleb langetada, sest toit ei ole luksuskaup. Valitsusel on viimane aeg mõista, et inimeste toimetulek on julgeolek!

TANEL KIIK ⟩ Toiduainete käibemaksu tuleb langetada − inimeste toimetulek on julgeolek