Sotsiaaldemokraadid esitasid täna rea muudatusettepanekuid kliimaseaduse eelnõule, et kavandatav seadus aitaks päriselt kaasa heite vähendamisele ning annaks investeerimiskindluse ettevõtetele.

“Sotsiaaldemokraadid on ka varem välja toonud, et valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduseelnõu on sisutühi. Eesti vajab aga ausat, õiguslikult siduvat ja sotsiaalselt õiglast kliimaraamistikku, mitte eesmärkide deklaratiivset üleskirjutamist ilma vastutuse, ajakava ja rakendusmehhanismideta,” selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran, kes sotsiaaldemokraatide nimel ettepanekud täna üle andis.

Sotsiaaldemokraadid sisustasid seaduseelnõu konkreetsete eesmärkidega vähendada heitkoguseid kuni aastaks 2040. Ettepanekutes on püstitatud seaduse tasandil ka valdkondlikud tegevusprogrammid heitkoguste vähendamiseks energeetikas, transpordisektoris, tööstussektoris, hoonete sektoris (sh nii kodud kui ärihooned), põllumajanduses, maakasutussektoris (sh metsanduses) ja jäätmemajanduses.

“Meie ettepanek on, et kliimaeesmärkide täitmiseks koostavad valdkondade eest vastutavad ministeeriumid tegevusprogrammid, mille kinnitab valitsus. Sellega tekib varem nn teekaartideks nimetatud juhenditele juriidiline tähendus ja õigusjõud ning seekaudu ka investeerimisselgus ettevõtjatele. Tänase seaduseelnõu kohaselt võiks iga minister oma suva järgi hakata programme ja eesmärke muutma, samas kui neil pole õiguslikku jõudu  – see muudabki valitsuse esitatud eelnõu sisutühjaks.

Kliimaeesmärkidele on vaja anda õiguslik jõud, et suurendada ühiskonna ja majanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendada riigi sõltuvust fossiilkütustest. Sellega tugevdame ka riigi strateegilist iseseisvust ning loome eeldused keskkonnahoidliku ja konkurentsivõimelise majanduse arenguks ning inimeste heaolu kasvuks,” ütles Maran.

Sotsiaaldemokraadid nõuavad kliimaseadusega ka Kliimanõukogu tegevuse jõulisemaks ja sisulisemaks muutmist. Tiit Maran rõhutas, et Kliimanõukogu roll on nõustada valitsust teaduspõhise kliimapoliitika kujundamisel ja jälgida eesmärkide täitmist, kuid nõukogu on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ega võta vastu juhiseid valitsuselt või muudelt avaliku või erasektori organitelt. “Kliimanõukogu koosneb kuni 10 eksperdist, kellel on kõrgetasemeline teaduslik kompetents nõukogu ülesannete täitmiseks, sh elurikkuse ja ökoloogia, metsanduse, energeetika, põllumajanduse, regionaalarengu, sotsiaalteaduste ja õigusteaduste valdkonnas,” selgitas Maran.