Euroopa Liidus on juba mitu aastat kestnud keerulised läbirääk.imised plat.vormitööd puudu-J tavat reeglite kokkuleppimiseks. Teema on oluline, kuna paindlikku ja kaasaegset töötamist eelistavate inimeste arv kasvab kiiresti.
Platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi peamiseks eesmärgiks on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi ning edendada läbipaistvust, õiglust ja vastutust platvormi algoritmilises juhtimises. Samal ajal peame võimaldama ka platvormiettevõtetele jätkusuutlikku kasvu ning hoiduma liigselt piiravate reeglite kehtestamisest.
Euroopa Liidus tervikuna töötab mõne digitaalse tööplatvormi kaudu ligi 30 miljonit inimest ning prognooside kohaselt tõuseb nende arv 2025. aastaks üle 40 miljoni. Seega on tegemist märkimisväärselt suure ja ajas kasvava sihtrühmaga.
Nii riigi kui üksikisiku vaates on mõistlik, et platvormitöö tegijate tööalane staatus ja maksustamine vastaks nende tegelikule töökorraldusele. See tähendab, et päriselt iseseisvad töötegijad saaksid jätkata oma iseseisvas staatuses ning töötajatel, kelle suhe platvormiga on olemuselt töösuhe, peab olema tagatud ligipääs tööalastele ja sotsiaalsetele õigustele, nt õigus miinimumtöötasule, tervishoiuteenustele ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimisele.
Kui Euroopa Komisjoni algne ettepanek sätestas kriteeriumid, mille täitmise korral eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, siis viimase eelnõu kohaselt jääb töölepingu õigusliku eelduse üle otsustamine iga liikmesriigi pädevusse. Seega on nüüdseks saavutatud kompromiss varasemast paindlikum.
Covid-19 kriis tõestas ilmekalt, kui oluline on, et meie töötajatele kehtiksid samasugused õigused ja sotsiaalsed tagatised. Pean silmas nii haigestumise korral võimalust saada haigushüvitist ja arstiabi kui vajalikku toetust töötuks jäämise korral, rääkimata õiglasest pensionist väärikamas eas.
Praegu elavad platvormitöö tegijad tihti justkui metsikus läänes, kus igaüks seisab ainult iseenda eest ja mistahes kriisi või ajutiste raskuste korral ei saa riigi solidaarsusele loota. Mida suuremaks kasvab platvormitöö tegijate arv ja osakaal, seda rohkem võib sellega kaasneda sotsiaalseid probleeme ja riigile saamata jäävat maksutulu.
Oluline on ka platvormitöö tegijate töötingimuste parandamine ja läbipaistvuse suurendamine nende algoritmidel põhinevas juhtimises. Platvormitöö tegija peab saama infot selle kohta, kuidas kujuneb tema sissetulek, ning teadma muuhulgas seda, millised asjaolud võivad viia konto sulgemiseni.
Eesti on platvormitöö direktiivi debatis rõhutanud tasakaalu leidmist töötajate heaolu ja ettevõtlusvabaduse vahel. Samuti õigusselguse olulisust, et võimalikud vaidlused ei pärsiks liigselt valdkonna arengut. Need on põhjendatud murekohad, mida on ka arvesse võetud, ning nüüd tuleb Eestil võtta lõplik seisukoht.
TANEL KIIK ⟩ Platvormitöötajate metsik lääs, puuduvad reeglid ja piisavad õigused