Tanel Talve digikoostööst Soomega: elu lihtsustavad liikuvad andmed

Juba aastakümneid on Eesti elu lahutamatuks osaks tõsiasi, et kümned tuhanded meie kaasmaalased on end sidunud Soomega. Soome kõrgem palga- ja elatustase on inimesi meelitanud kogu taasiseseisvumisaja. Esimene suur üle lahe minemise laine toimus 1990-ndate aastate alul ja lausa massiliselt lahkuti Soome masuaastatel.

Igast Eesti nurgast leiab inimesi, kes käivad Soomes leiba teenimas, kuid kelle päriskodu ja pere on Eestis. Ja muidugi on arvukalt neid eestlasi, kes on Soomes juured alla ajanud, kelle lapsed on naaberriigis sündinud ja käivad seal koolis või on juba koolid lõpetanud. Aga reeglina on ka püsivalt Soomes elavatel inimestel säilinud Eestiga tihedad sidemed – siin käiakse sugulasi vaatamas, puhkamas, valmistutakse pensionipõlve kodumaal veetma.

Mõtlesin just neile inimestele, kui riigikogu arutas oktoobri alul seaduseelnõu, mis käivitab digitaalsete terviseandmete liikumise Soome ja Eesti vahel. Uued reeglid, mis võimaldavad nii patsientide haiguslugusid kui retsepte digitaalselt kahe riigi vahel vahetada, kergendavad tuhandete inimeste elu. Mõistagi puudutavad muudatused ka kodu-eestlasi, kes Soomes puhkamas või külas käivad, ning soomlasi, kes Eestisse tulevad.

Soomlaste seas on väga hinnatud Eesti spaad ja sanatooriumid, kus käiakse oma tervist turgutamas ning seega on retseptide ja haiguslugude automatiseeritud vahetamisel ka nende jaoks vägagi praktiline väljund. Elu muutub mugavamaks mitte ainult patsientidel, vaid ka arstidel ja apteekritel.

Eelnõu koostajad on välja toonud, et arstid saavad edaspidi lihtsalt tutvuda patsiendi diagnooside, operatsioonide ja allergiatega ning pakkuda tänu sellele parema kvaliteediga teenuseid. Apteekrid saavad aga müüa inimesele ravimeid tema koduriigis väljastatud retsepti alusel. Kui digiretseptid hakkavad mõlema riigi vahel täismahus liikuma 2019. aastal, siis terviseandmete puhul on jõustumine planeeritud 2020. aastasse.

Eeldatavasti seadustab riigikogu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused novembris. Seaduse laiem eesmärk on elektrooniliste retseptide ja haiguslugude vahetamine ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Näiteks Portugal ja Horvaatia on juba teinud ettevalmistusi piiriüleseks andmete edastamiseks. Riigil on plaanis veel mitmeid muudatusi nende heaks, kes Eesti ja Soome vahet sõidavad ehk siis laiendada digitaalset andmevahetust ka muudele eluvaldkondadele.

Naaberriigis elades ja töötades peavad meie inimesed esitama erinevaid Eesti registritest pärit tõendeid, see suurendab siinsete ametiasutuste koormust ning tekitab juurde ka mõttetut bürokraatiat. Kuna vajalikud andmed on elektroonilistes registrites olemas, tuleb Soome ja Eesti asutuste andmebaasid panna lihtsalt omavahel automatiseeritult suhtlema.

Selleks on ideaalne platvorm, meie endi loodud X-tee, mis juba on Soomes kasutusel. Praegu käib töö selle nimel, et mõlema riigi haigekassa, maksu- ja tolliamet, liiklusregister ning rahvastikuregister saaksid juba õige pea hakata andmeid vahetama. Igal juhul on loodud head eeldused e-teenuste piiriüleseks kasutamiseks. Riikidevahelise digikoostöö arendamise kõrval ei tohi ära unustada, et sihikindlat arendamist vajab ka Eesti erinevate andmebaaside omavaheline suhtlus.

See aitab kaasa sellele, et meie riik oleks tõhusamalt juhitud ja pakuks inimestele paremaid teenuseid. Riigi ja tema ametnike kohus on hoolida kõigist oma inimestest, elagu nad siis kodumaal või piiri taga. Ja siin ei ole peaküsimus tehnoloogias, vaid hoopis suhtumises.

Hiljuti kuulsin kahetsusväärsest juhtumist, kus olude sunnil Soomes elama pidanud noor perekond loobus koju tagasi pöördumisest, kuna ühe kooli personali suhtumine pere lastesse jättis pehmelt öeldes soovida. Sarnane lugu ei ole paraku harv erand. Igaüks meist saab välja näidata, et kõik meie inimesed on Eestisse tagasi oodatud.