Urve Palo: E-eesti edulugu jätkub!

Eesti e-riigi edu põhineb eelkõige avatusel, usaldusel ja kompetentsil, alles seejärel tehnoloogial.

Septembri alguses informeerisime avalikkust võimalikust turvariskist seoses ID-kaartidega. Otsustasime inimesi võimalikult kiiresti teavitada, eesmärgiga suurendada usaldust e-riigi teenuste vastu. Inimeste usaldus on püsinud, mida näitab, et inimesed jätkavad ID-kaardi kasutamist ja usaldavad kompetentseid inimesi turvariskide maandamisel (kui usaldus puuduks, oleksime näinud massiliselt ID-kaartide kasutamata jätmist).

Elektroonilisel identiteedi põhinevaid teenuseid kasutab Eestis maailma kontekstis rekordarv inimesi ning digitaalsus teeb meie elu palju efektiivsemaks. On ju mugav küll, kui loetud minutiga on võimalik auto ost registreerida, aasta maksud deklareerida, ettevõtte luua, arsti viimast diagnoosi näha või lihtsalt igapäevatoiminguid internetipangas teha ja erinevaid lepinguid sõlmida. Samuti on lihtne, kui apteegist saab retseptiravimi ID-kaardi abil kätte ning juhiluba pole vaja füüsiliselt kaasas kanda. Lisaks on paljud meist harjunud elektrooniliselt valima. Mujal maailmas tundub see kõik endiselt utoopiana, aga Eestis on see võimalik, peamiselt tänu elektroonilise identiteedi ja sellel põhinevate teenuste laialdasele levikule.

Eksivad need, kes väidavad, et digitaalsed lahendused on olemuslikult ebaturvalised ja paberipõhised lahendused seda ei ole. Tegelikult sisaldavad kõik teenused, olgu need e-teenused või tavateenused, pettuseriski, mida on võimalik maandada ainult kompetentsete inimeste abil (nii teenusepakkujad kui ka kasutajad). Näiteks, kui keegi peab e-valimisi olemuslikult mitteturvaliseks ja pabervalimisi turvaliseks, siis on väga palju riike, kus on ainult paberipõhised valimised ja väga suur pettuste arv.

Tehnoloogia suudab mõningaid riske efektiivselt vähendada (kui sul on kaks naabrit, üks politseinik ja teine arst, siis enne e-riiki oli neil võimalik sinu rahvastikuregistri või meditsiinifaile oluliselt lihtsamalt “kogemata” vaadata. E-riigis on see aga peaaegu välistatud: igast vaatamisest jääb jälg). Samas tekitab tehnoloogia riske ka juurde: näiteks arvutusvõimsuse kasv suurendab identiteedivarguse riski. Kuid selle vastu ei ole lahendus tehnoloogiast loobuda, vaid samm edasi astuda seda turvalisemaks teha.

Esimesed autod tulid tänavatele igasuguse turvavarustuseta ja piiranguteta. Aja möödudes ei keelatud autosid ära, vaid hakati neid turvalisemaks tegema (veel kolmkümmend aastat tagasi polnud autodel tagaistmetel turvavöösid ega lastetoole), inimesi koolitama (esimestel autojuhtidel ei olnud autojuhilube) ning hakati liiklust reguleerima (tekkisid liikluspiirangud). Olles e-riigi innovaator ja rajaleidja, peame ajaga kaasas käima ja järjest rohkem turvalisusele ja kompetentsidele panustama.

Minu eesmärk on e-Eestit kvaliteetselt edasi arendada ja mul on väga hea meel, et Eesti inimesed on elektroonilised teenused omaks võtnud, usaldavad neid ja oskavad neid kasutada.