Barbi Pilvre: teaduse mõte on teenida ühiskonda

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre rõhutas täna riigikogus peetud teadus- ja arendustegevuse arutelul, et teaduse mõte on teenida ühiskonda, mistõttu teadus ei saa  olla paralleeluniversum, kus on põnev oma personaalset uudishimu rahuldada.

Vaatamata mitmetele probleemidele annab Eesti teadus-arendus- ja innovatsioonistrateegia Pilvre hinnangul hea raamistiku teaduse ja ühiskonna teiste sektorite koostööks. “Kuigi erasektori ja teadusasutuste koostööd tuleks oluliselt tihendada, ei ole õige panna koostööst erasektoriga sõltuma teaduse baasrahastust. See on ebaõige sotsiaal-humanitaarteadlaste suhtes, kes teevad koostööd pigem avaliku sektoriga ja loovad avalikku väärtust,” seletas Pilvre.

“Sotsiaaldemokraatide arvates tuleb teadus-arendusstrateegia valguses pöörata jätkuvalt  tähelepanu ülikoolide õppejõudude palgatasemele, mis seoses tulumaksuvaba miinimumi kasvu ja ülikoolide struktuurireformidega nüüd küll tõuseb. Õppejõududest oleneb teaduse järelkasv ning ilma teadlaste järelkasvuta pole ka teadus-arendus- ning innovatsioonistateegia elluviijaid,” märkis Pilvre. “Positiivse tendentsina tuleb tunnustada ka doktorantide rahastamise paranemist. Teadlaskond hindab kõrgelt ka avalike vahendite suunamist järeldoktorantuuri rahastamisse, mis võimaldab kujundada edukat teadlaskarjääri ja hõlbustab noore teadlase sisenemist akadeemilisele tööturule ning takistab Eesti ülikoolide konnatiigistumist. Järeldoktorantuuri ei tehta üldiselt samas ülikoolis, kus kaitsti doktorikraadi.”

Oma kõnes peatus Pilvre ka teadusmaailma ja ühiskonna vahelisel kommunikatsioonil. “Kui reaalteaduste populariseerimine edeneb, näiteks teeb väga head tööd rahvusringhääling Rakett 69 ja teadusportaaliga ning Kuku raadios on saade Labor, siis humanitaar- ja sotsiaalteadlasi kasutatakse ehk ekspertidena mõnesse diskussioonisaatesse,” sõnas Pilvre. Ta pakkus et, et näiteks ERR võiks sotsiaalteaduslikku mõtlemist tutvustada noortele sobivas formaadis mõnes võistluslikus diskussioonisaates.

“Julgen väita, et vaatamata pingutustele  Eesti teadusinstitutsioon olemuslikult ei soodusta teadusliku teadmise levikut ühiskonnas. Ülikoolides ja instituutides toodetakse üha enam teadmisi ühiskonnast ja inimesest, aga see toimub  sageli inglise keeles, sest teaduse hindamissüsteemi tõttu enamasti puudub motivatsioon kirjutada eestikeelseid tekste,” rääkis Pilvre. “Kuigi meil on tippeksperte  mitmetes eluvaldkondades, domineerib Eesti avalikkuses segamatult tõejärgsus ja meedia poolt raamistatud halloo kosmos stiilis arusaamad maailmast.”