Andres Anvelt ei toeta sõjaväelist piirivalvet: Keskerakond tegeleb asendustegevusega

Ann VaidaKaitsepoliitika

Andres Anvelt kommenteerib, et Keskerakonna idee saata ajateenijad piiri valvama on asendustegevus moodsa piiri välja ehitamisele ja tema sõjaväelist piirikaitset ei toeta.

Sõjaväestatud piirivalve, mis tähendaks piiri valvamist ajateenijate nn praktikale saatmisega, kõlab vägisi asendustegevusena tänapäevase riigipiiri ehitamisele. Keskerakond tahab minna ajas tagasi, kus piirivalve tähendaski patrulle, füüsilist inimjõudu. Seda olukorras, kus viimased aastad on näidanud, et ohud on hoopis teistsugused ja tehnoloogia mängib aina rohkem rolli nii piiri kaitse kui ründe poolel. Seda nimetataksegi hübriidohtudeks ja neile tuleb adekvaatselt reageerida.

Piirivalve on terves Euroopa Liidus korraldatud ühesugustel alustel, mis tähendab, et see on tsiviil-, mitte sõjaväeline organisatsioon. Kas Keskerakond tahab eemalduda Euroopa Liidu ühtsetest põhimõtetest? Seda eriti olukorras, kus Eesti on võtnud vedada ühtse rohelise maismaapiiri standardit, mille vajadust on kinnitanud ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Agentuur ehk Frontex.

Meil läheb lähiaastatel sisekaitseakadeemia Narva kolledži valmides idapiirile praktikale 400 politsei- ja piirivalvekadetti aastas. Tänast piirivalvurit me valmistame ette vähemalt kaks aastat ja lihtsast sõjaväepolitseilisest ettevalmistusest talle ei piisa. Temast ei saa head sõdurit ega ka piirivalvurit. Sellise läbimõtlematu ettepanekuga nõrgestab Keskerakond nii meie sisejulgeolekut kui ka riigikaitset. Kaitseväelaste piirile saatmine ei too NATO raha sisekaitsesse, vaid on valimiseelne kübaratrikk, mis viib raha sisekaitsest välja ja viivitab idapiiri valmimist.

Ettepanek taastada sõjaväeline riigipiiri valve tundub kahjuks ühe läbimõtlematu valimislubadusena, mis mitte kuidagi ei kiirenda meie välispiiri rajamist ja veerand sajandi pikkuse võla likvideerimine Eesti rahva ees lükkub veelgi edasi.