Arvamusfestivalil jäi kõlama: eesti ja vene noori ühendaval koolisüsteemil on tulevikku

Paide Arvamusfestivali peetud arutelu eesti ja vene noori ühendava koolisüsteemi üle lõppes tõdemusega, et ühiskonna hoiakud eri emakeelega laste koos õppimise suhtes on muutnud avatumaks, mis loob head eeldused ühtse kooli plaani väljatöötamiseks.

Nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik kui Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk leidsid, et nii eesti- kui venekeelsete noorte edu võtmeks on haridussüsteem, kus eri emakeelega noored õpivad koos. Ülioluliseks pidasid arutelu peaesinejad ka seda, et eesti ja vene emakeelega noored hakkaksid omavahel varakult ja palju rohkem suhtlema. “Mida rohkem kontakte eesti- ja venekeelsete noorte vahel tekib, seda kiiremini kaovad täna kahe kogukonna vahel eksisteerivad barjäärid. Täna kohtuvad erikeelsed noored tihtipeale alles ülikoolis, mis on ilmselgelt liiga hilja,“ ütles Ossinovski.

Samas võivad eesti ja vene keelt kõnelevate noorte vahele jääda vaheseinad ka siis, kui nad õppivad ühes klassis. Aune Valgu kinnitusel peavad õpetajad laste omavahelise sotsialiseerumisega palju enam tegelema. „Ei saa lasta asjadel minna isevoolu teed. Õpetaja teadlik ja oskuslik lähenemine on selles olukorras otsustava tähtsusega,“ märkis Valk.

Sotsiaaaldemokraatide eestvedamisel peetud debatil „Kaks keelt ühe katuse all: kui Katrin ja Katja käiks ühes koolis“ tõstatus samuti küsimus venekeelsete laste identiteedi säilitamisest. Katri Raigi sõnul saaksid vene emakeelega lapsed õppida koosõppivas koolis vene keelt emakeelena. Ta rõhutas õpetajate ettevalmistamise olulisust. „Meil on ligi 2000 vene keeles õpetavat õpetajat, kellest vähemalt pooled ei valda eesti keelt piisaval tasemel. Nemad saavad edaspidi õpetada vaid vene keeles,“ ütles Raik.

Olukorras, kus rahvas juba toetab koosõppiva kooli ideed, oleks vastutustundetu see projekt tegemata jätta, lisas Raik.