Barbi Pilvre: eesti keel kui romantiline projekt on lõppenud

 

Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre avaldas täna riigikogu kõnetoolist lootust, et üle parda ei visata suurt tööd, mida tehti 20. sajandil eesti keele arendamiseks ja hoidmiseks.

“Eesti kirjakeel on läbi õnnelike juhuste ja paljude pingutuste sündinud romantiline ühisprojekt ja mitte enesestmõistetavus. Alles sada aastat tagasi sai eesti keel ametlikuks keeleks. Alles aastal 1920 muudeti eestikeelseks Tartu Ülikool,“ ütles Pilvre parlamendis peetud arutelul. Pilvre sõnul saavutas eesti keel kui romantiline projekt haripunkti 1980ndate lõpus rahvusliku tõusu ajal ning jõudis pragmaatiline pöördeni kuskil 1990ndatel aastatel.

„Eesti keel kui romantiline projekt on tänaseks lõppenud. Loodetavasti ei pööra me hoolimatusest ja lühinägelikkusest tagasi eesti keele arendajate ja hoidjate suuri saavutusi 20. sajandil,“ lausus Pilvre.

Tema sõnul peavad eestlased enesestmõistetavaks rikast eesti keelt ja kirjandust. „Me nõuame eesti keele kasutamist politseiliku rangusega näiteks poekassades ja taksodes. Me tahame siinsetelt venekeelsetelt inimestelt head eesti keele oskust ja oleme sõnades väga ranged keelepoliitikud,“ rääkis Pilvre.

Samas pole sünnipäraste eestlaste hea eesti keele oskus üldsegi enesestmõistetav. „Võtmevaldkonnaks on siin teadus- ja kõrghariduse keel. Tasub väga kriitiliselt jälgida seda, mis toimub kõrgharidusmaastikul,“ osutas Pilvre sellele, kuidas ülikooliharidus on rahvusvahelistumise lipu all muutunud järjekindlalt ingliskeelseks ja kuidas ülikoolid on avanud raha teenimise nimel ingliskeelseid õppekavasid.

„Pole üldsegi enesestmõistetav, et tänased noored saavad magistritasemel õppida eesti keeles. Teadus on rahvusvaheline ja ülikooliõpe on teaduspõhine. Õnneks on nüüd teadusprojektide rahastamiseeldustesse kirjutatud sisse kohustus jagada oma teadmisi ühiskonnale ka eestikeelse populariseerimise kaudu,“ rääkis Pilvre.  Tema sõnul tuleb teha kõik selleks, et kõrgharidus jääks eestikeelseks.