Eduard Odinets hoiatab riigipiiri seaduse kergekäelise muutmise eest

Hannaliisa ViskUncategorized

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe Eduard Odinetsi hinnangul kätkevad sel nädalal riigikogus esimesel lugemisel olnud riigipiiri seaduse muudatused endas ohtu, et ametnikud hakkavad Eesti piirilt tagasi saatma mitte ainult hübriidrünnaku korras üle piiri pääseda üritavaid välismaalasi, vaid ka loodus- või tuumakatastroofi või siis sõja eest põgenevaid inimesi.

„Valitsusest tulnud eelnõu annab politsei- ja piirivalveametile õiguse saata Eesti territooriumilt võimalikult kaugele need inimesed, kes põhjustavad massilist sisserännet, teevad seda ebaseaduslikult ja ohustavad avalikku korda ja riigi julgeolekut. Neid inimesi oleks edaspidi võimalik ilma lahkumisettekirjutuseta ja sisenemiskeelu otsuseta tagasi lükata. Pealtnäha täiesti sobiv lahendus. Aga siin on teatud ohud. Kõige tõsisemaks ohuks on see, et kas piirivalveametnik, kes langetab vastava otsuse kusagil metsade vahel ja ilma põhjuseid uurimata, oskab ikka õigesti hinnata, kas piiri ületada üritavad põgenikud ei vaja päriselt kaitset. Rahvusvaheline õigus ütleb, et inimestel, kes vajavad kaitset, peab olema õigus kaitset taotleda,“ märkis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Odinets.

Eelnõu puudusena tõi Odinets välja ka selle, et seal ei ole massilise sisserände definitsiooni. „Kas massiline on viis, 50 või 500 inimest? Lisaks hinnatakse iga kord eraldi kas tegu on hädaolukorraga või ei ole. Meile manatakse ette pildid Valgevene piirist. Aga võib tulla ette olukordi, kus Ukrainast pärit perekonnad üritavad Venemaa kaudu Eestisse põgeneda,“ rääkis Odinets. „Väidan, et kui kasvõi üks tagasi lükatud ema lapsega saab seetõttu surma, siis me oleme kaasosalised, sest me isegi ei kuulanud teda, kui ta üritas üle piiri tulla.“

Ta avaldas lootust, et põhiseaduskomisjonis otsitakse lahendust, mis võimaldab tagasi saata need inimesed, kes jõuavad piirile hübriidrünnaku tulemusena ega jäta kaitseta neid, kes põgenevad mõne katastroofi eest ja üritavad meie käest kaitset saada, nagu seda teevad praegu paljud ukrainlased.

„Eesti piir peab olema kaitstud. Loomulikult ei tohi siia lubada inimesi, kes tahavad meie riigile ja avalikule korrale halba. Aga koos pesuveega ei tohi last välja visata,“ lisas Odinets.

Riigipiiri seaduse muutmise eelnõu läbis esimese lugemise  20. aprillil.