Sotsiaaldemokraat Eduard Odinetsi hinnangul jäi riigikogus peetud arutelu Eesti hariduselu arengute üle liiga pealiskaudseks, kuna haridus-ja teadusminister Liina Kersna eelistas keskenduda oma soovidele ja  unistustele, muuhulgas ka sellele, kui hästi võiksid õpetajad elada.

„Minister rääkis hästi palju sellest, mis kõik võiks olla, ja kasutas palju ka tingivat kõneviisi. Ka rahast rääkides tõdes ta, et mõni summa võiks olla see või too. Kui minister tuleb parlamenti kõnelema selle aasta strateegilistest arengutest, siis peaks ta kasutama väga kindlat kõneviisi ja tutvustama oma otsuseid ja strateegilisi ettepanekuid. Ta ei peaks joonistama pilti, kui hästi elaksid Eesti õpetajaid, kui neil oleks näiteks teistsugune palk,“ kritiseeris Odinets.

Riigikogu kultuurikomisjoni kuuluva Odinetsi kinnitusel peaksid sarnased arutelud toimuma tulevikus mitu kuud enne riigieelarve vastuvõtmist, mis annaks ka sisulise võimaluse haridusmaastiku strateegilisi arenguid muuta, suunata ja rahaliselt toetada.

„Maakoolide gümnaasiumiosa kinnipaneku kõrval on haridusmaastiku uueks murekohaks plaan kaotada  põhikoolide eksamite lävendid, kus on erinevaid teoreetilisi ja praktilisi lähenemisi ja millega tuleb edasi tegeleda. Väga murelikuks teeb mind eesti keele kui teise keele eksami lävend. Nagu ütlevad õpetajad: edaspidi on võimalik eksamist läbi saada ja põhikool lõpetada juba siis, kui sa oskad ladina tähestikus oma nime kirjutada,“ sõnas Odinets.