Käes on aeg, kus paljud inimesed üle Eesti ootavad hingevärinal oktoobrikuu elektri- ja küttearveid. Paljudeni on arved juba jõudnud, kirjutab sotsiaaldemokraat Eduard Odinets Eesti Päevalehes.
On neid, kes ohkavad kergendatult, sest summad osutusid kardetust väiksemaks või on isegi samal tasemel kui aasta tagasi. Aga kardetavasti on veel rohkem neid, keda rekordiline elektri või kaugkütte hind rööpast välja viib, mida võimendab veel mure selle pärast, et mis hakkab juhtuma siis, kui talv juhtub külm tulema. Tõsi on ka see, et kütte hindade vahel valitsevad Eesti eri kohtades suured käärid. Näiteks on Narvas toasooja hind 47,80 eurot megavatt-tunni eest ja Vändras 127,45 eurot.
Kõrgustesse tõusnud energiakandjate hindadega on silmitsi kogu Euroopa. Elektrihinna hüppelise kasvu pidurdamisega tegeleb ka Euroopa Komisjon. Aga tuleb tunnistada, et geniaalseid lahendusi, mis hoiaksid hinnad kevadisel tasemel pole kuskilt võtta. See ei tähenda, et riik ja jõudumööda ka omavalitsused ei peaks astuma erinevaid samme, mis leevendaksid hinnašokki nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele. Mõned pikema mõjuga asjad on ka teoks tehtud – näiteks jääb ära 2022. aasta maisse kavandatud elektriaktsiisi tõus. Valitsuse liikmed, kes veel septembris probleemi teravust eitasid ning nägid päästerõngana pelgalt toimetulekutoetuse küsimist, on asunud kokku panema paketti, mis inimestele hinnatõuse pehmendavad.
Kvoodirahad aitavad
on teinud ka omalt poolt konkreetsed ettepanekud. Esiteks tuleb kõik tarbijad vabastada taastuvenergiatasust ning katta vajalik summa enamlaekunud kvoodirahade arvelt. Sel moel väheneksid tarbijate elektriarved kokku aastas 100 miljoni euro ulatuses.
Teiseks peaks riik rahastama kõiki uusi taastuvenergia vähempakkumisi kvoodituludest. Järgmisele kahele aastale on neid planeeritud tervelt 1000 gigavatt-tunni ulatuses – valitsuse kava kohaselt maksaksid elektri tarbijad selle taastuvenergiatasu kaudu kinni. Oleme valmis toetama ka teiste erakondade häid ettepanekuid.
Kaudselt aitaksid ka meie 2022. aasta riigieelarvele tehtud muudatusettepanekud, kui nad laiemat vaid toetust leiaksid, kümnete tuhandete inimeste toimetulekut parandada ja hinnasurvet leevendada. Meie ettepanekute teravik on palgatõusudel. Seisame selle eest, et õpetajate, päästjate, politseinike, sotsiaaltöötajate ja kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseks uuel aastal 200 euro võrra. Majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele oleks kindlasti abiks ka see, kui toimetulekupiiri tõuseks tänaselt 150 eurolt 170 eurole. Järgmisel aastal kerkib alampalk 12 protsenti. Koos sellega peab kerkima ka tulumaksuvaba miinimum.
PÄEVA TEEMA | Eduard Odinets: raha küttešoki leevendamiseks on tegelikult olemas