Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets vastas Postimehe Mõttekoja küsimustele, mis puudutasid prokuratuuri ja kohtute töö kvaliteeti ning relva venivate kohtuprotsesside vastu.

On inimlikult arusaadav, et asjaosaliste jaoks on aastaid kestev kahtlustuse, uurimise ja kohtu all olemine, mis võib ka õigeksmõistmisega lõppeda, kurnav ning elusid ja karjääri rikkuv. Kriitikaga aeglase menetluse osas saab ainult nõustuda. Kuid mis on alternatiiv? Kas jätta teod tähelepanuta, uurimata, avalikkust teavitamata?

Kõige rohkem tekitabki ehk pahameelt ja küsimusi protsesside venimine. Vähemalt ühe kõmulise asja puhul on nö süüdi rahvakohtuniku institutsioon. Aastaid on diskuteeritud selle kaotamise üle. Tuleb ju protsessidega otsast alustada, kui rahvakohtunik vahetub. Lisaks on neist paljudes piirkondades suur puudus, eriti Ida-Virumaal. Peaksime seda diskussiooni tõsisemalt ette võtma. Igale kohtuprotsessile eelneb kohtueelne menetlus. Tihti venivad ka need menetlused aastatepikkuseks. Ehk tasub tulla kunagi eksisteerinud kohtueelse menetluse tähtaegade süsteemi juurde. Olgu selleks kaks või kolm aastat, kuid kui tähtaja möödudes pole süüdistust esitatud, siis tuleks kohtult pikendamist küsida või asi lõpetada. Ka näiteks jälituslubade pikendamisel võiks olla maksimumarv kordi, millest alates võiks see olla võimalik kõrgema kohtuastme loal või nõusolekul.

Ilmselt on teisigi protsesside ja menetluste kiirendamise võimalusi. Ametis olev koalitsioon on lubanud uuendada kriminaal- ja kohtumenetlust eesmärgiga neid menetlusi kiirendada. Väga ootame justiitsministri vastavaid algatusi.