Eks haiguseid on erinevaid. Erakonda nimega Isamaa on igal juhul tabanud viiruslik sambatõbi. Ah, et miks nii tõredalt? Aga sellepärast, et inimesed, kes on seatud saabunud majanduskriisi lahendama, ajavad udu. Näiteks pakuvad nad tänase kriisi leevendamiseks lahendusi, mis pärinevad eelmise kriisi ajast. Nad pakuvad teise pensionisamba maksete peatamist. Et siis tehti ju nii, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu esimees Eiki Nestor Õhtulehes.
Kriisid erinevad
Need kaks kriisi on erinevad. Miks? Jah, ka tookord otsiti lahendusi, kuidas kriis üle elada ja majandust elavdada. Aga sellega sarnasus piirdub. Toona elasime ajal, kus Eesti oli seadnud eesmärgiks ülemineku eurole. Selle nimel olime võtnud rea kohustusi, mida tuli täita ja millest kõige olulisem oli riigi tulude-kulude tasakaalus hoidmine.
Täna oleme me euroalas. Valitsusel on palju rohkem võimalusi ja vabadusi. Juba on laias laastus kokku lepitud, milliste majandust ja rahandust mõjutavate otsustega kriisi leevendada. Märksõna „kokkuhoid“ on asendunud mõistega „laenud tuleviku nimel.“ Jõudu tööle, laske käia, aga ärge tehke rumalusi!
Kui minna tagasi 2008. aasta sügisel alguse saanud kriisi juurde, siis lubatud ajal euro kasutuselevõtt oli tollal kõigist majanduse elavdamise võimalikest sammudest kõige sisulisem. Kui me oleksime eurole ülemineku kuupäeva 2011. aasta algusest aasta või paari võrra edasi lükanud, siis poleks Eesti majandus nii kiiresti toibunud. Midagi pole parata, on siiski suur vahe, kas riigis on käibel euro või euroga seotud kroon.
Ka siis nõudis valitsusliidu üks osapool Isamaa näol teise samba maksete peatamist. Ja teised kaks olid vastu, sest isegi keerulisel ajal ei tohiks riik inimestele antud pikaajalisi lubadusi murda. See on muuseas üks põhjustest, miks president riigikogus teist korda vastu võetud teise samba lammutamise seaduse kui põhiseadusevastase riigikohtule saatis.
Aastal 2009 leiti kompromiss selles, et nende kogujate jaoks, kellel oli pensionieani jäänud vähem kui kümme aastat, ei muutunud mitte midagi. Teised said õiguse oma teise samba sissemaksed peatada või siis kogumist jätkata. Kui inimene otsustas pausi teha, ei kantud tema kontole ka sotsiaalmaksust laekunud nelja protsenti palgast. Aga kui inimene otsustas jätkata, siis jäi riik sellel hetkel kogujale võlgu ja tasus oma kohustuse hiljem. See aeg sai mööda alles hiljuti.
Usalduse kadu
Mida me seetõttu kaotasime? Kõigepealt mõranes riigi usaldusväärsus. Nüüd, kui valitsusliit on riigikogus läbi surunud teise samba lõhkumise, on see usaldus taas tugevalt kõikuma löönud.Suure kaotuse osaliseks said ka kõik kogujad. Vähem raha nende pensionikontol andis kokkuvõttes ka väiksema tulu hilisema tõusu ajal. Seejuures kaotasid rohkem need, kes oma sissemaksed peatasid.
Mida me aga saavutasime? Ülemineku eurole lubatud ajal ja tänu sellele ka hoogsama majanduskasvu tõusuaastatel. Veelkord – erinevalt eelmisest majanduskriisist on praeguses kriisis lahenduste võti eelkõige abistamises ja turgutamises, kulutamises tuleviku huvides.
Tänastes oludes on eesmärgitu ja kogujatele kahjulik sissemaksete peatamise mõte haige. Selle ettepaneku tegijaid on tabanud viirus mis viirus, mingit muud diagnoosi panna pole võimalik. Ja udutada enam kui kümne aasta taha jäänud kriisi näidetega ka pole vaja. Teise samba pooldajad teavad niigi, et majanduslangusele järgneb tõus. Teise samba vastased on veendunud, et majanduslangusele järgneb kohe uus langus.
Teise samba makseid saab peatada vaid põhiseaduse vastaselt. Meenutan siinkohal peaminister Jüri Ratasele Keskerakonna aastatetaguseid igati põhjendatud seisukohti, kui valitsus surus riigikogus läbi nn kobarseadusi. Keskerakond nimetas seda paheliseks õigusloomeks.
Kas võib loota, et Keskerakond pahelise õigusloomega ei tegele? Kui ei või, siis on üleval oht, et kogu abipakett jääb välja kuulutamata sel põhjusel, et selle üks osa ehk teise samba sissemaksete peatamine on põhiseadusega vastuolus. Kuna see ettepanek sõidab muude lahendustega selgelt vastupidises suunas, siis ei tasu seda riski võtta.