Tartu sajandi kultuuriehitise rajamise pikk protsess on jõudnud järgmisse etappi. 22. aprillini on avalikul väljapanekul Tartu südalinna kultuurikeskuse ehk ametliku nimetusega Vanemuise tn 1 ja lähiala detailplaneering. Esmapilgul keerukad planeerimisdokumendid võivad eemale peletada need huvilised, kes juriidilises või ametkondlikus kõnepruugis karastunud pole. Aga tegu on hoopis põneva võimalusega igaühel kaasa rääkida uue linnaruumi loomisel. Annan siin spikri, mis aitab lihtsamini orienteeruda.
• Mida planeeritakse? Südalinna kultuurikeskuses leiavad endale uue ja senisest avarama kodu Tartu kõige populaarsem kultuuriasutus ehk linnaraamatukogu ja Eestis ainulaadse Pallase kunstikogu hoidja Tartu kunstimuuseum. Lisaks tuleb hoonesse kaks saali, mis võimaldavad siia tuua etendusi ja kontserte, mis seni ei ole endale kohta leidnud, ning kahe saaliga väärtfilmikino. Kultuurinautlejatele pakuvad kosutust kaks söögikohta, tööruumid saab rahvusringhääling ja veidi jääb ruumi veel mõnele sobivale rentnikule (renditulu on hoone iseseisvaks ülevalpidamiseks oluline). Planeeringuala sisaldab hoone kõrval ka väliruumi ehk parki koos mänguväljakuga, ümbritsevaid tänavaid ja jõeäärset ala turuhoonest Kaarsillani.
• Miks planeeritakse? Detailplaneering annab ehitusõiguse ehk määrab ära maksimaalsed piirid, kus hoone võib asuda, kui kõrge see võib olla, kus kulgevad tänavad ning mismoodi ruum eri kasutajate ja tegevuste vahel jaguneb. See on vajalik ehitus projekti kinnitamiseks. Planeerimine on raamide kehtestamine, kui kaugele ehitustegevus ulatuda võib ja millistele põhimõtetele tuleviku linnaruum vastama peab. See viimane ongi üks olulisemaid kohti, kus kõigil huvilistel tasub oma mõtteid jagada.
• Mida ei planeerita? Tasub meeles pidada, et hoone sisemusega (nt kui suured või millise kujuga on ruumid) ega tehniliste lahendustega (tuleohutus, riskianalüüs, evakuatsioon jms) planeering ei tegele, need küsimused lahendavad hiljem projekteerijad. Samuti ei ole selle detailplaneeringu küsimus, kas kultuurikeskus võiks olla mujal või üldse olemata – see on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitusjärjekorras esimene ja asukohaks on üldplaneeringuga määratud kuni pool kesklinna pargist. Planeeringuala piirid tähistavad seda ruumi, millega tegeleme. Mänguväljaku kujundust (nt mitu ja millist atraktsiooni tuleb) planeerimisel paika ei panda, küll aga tingimuse, et mänguväljak kindlasti säilib, kuigi teises kohas (Kauba tänaval).
• Millest planeering koosneb? Detailplaneeringu tuuma moodustavad põhijoonis ja seletuskiri. Joonis näitab eri värvidega erinevat tüüpi alasid, nt kuhu tulevane hoone mahtuma peab ehk hoonestusala. Selle sees on välja toodud ka arhitektuurivõistluse võidutöö punktiirid, mis näitab, et tegelik hoone tuleb väiksem. Võimalik ehitusala on ka jõeäärsel alal, kuhu võib teha kuni viis väikest toitlustushoonet. Seletuskiri sõnastab põhimõtted, millele projekt vastama peab, nt materjalide valik, muinsuskaitse nõuded, liikluskorraldus, haljastus. Lisaks saab lugeda mahukat keskkonnamõjude strateegilise hindamise analüüsi, mis toob esile võimalikud ohud ja pakub välja neid leevendavad tegevused.
• Mismoodi elurikkus paraneb? Tõesti võib ehmatavalt mõjuda see, et pool pargist on lubatud hoone alla. Samal ajal on seatud tingimus, et elurikkus peab suurenema. See tähendab, et kasvatatakse taimeliikide arvu, ühendatakse paremini eraldiseisvad rohealad, lisatakse tänavatele haljastust. Seni pigem monotoonset ja elurikkuse uuringu hinnangul liigivaest pargimaastikku rikastatakse ning liiklusruumi vähendatakse.
Kesklinna parki, kunagisse elavasse ja tiheda hoonestusega linnakvartalisse hoone planeerimine ei ole kindlasti lihtne ega uisapäisa tehtud otsus, vaid selle taga on laiem vaade. Tihedam kesklinn aitab siia kokku tuua inimesi ja tegevusi, teenuseid ja olemise ruumi ehk luua elav linnasüda. See aitab vähendada valglinnastumise mõjusid, kus kolitakse linna äärde või selle piiridest väljapoole, sõltutakse liialt isiklikust autost ja areng väljendub tihti põllupealsetes asumites või kaubakeskustes. Tihe linn kasutab maad, meie piiratud ja väärtuslikku ressurssi säästlikumalt ning vähendab liikumiseks kuluvat energiat ja pikkadest vahemaadest tulenevaid kahjulikke mõjusid. Nii on eesmärk vähenevat pargipinda senisest enam rikastada: kasutada ekspertide nõuandeid ja luua elupaiku rohkematele taimedele ja igat liiki elusolenditele.
• Kuidas tänavad muutuvad? Vabaduse puiestee muutub kitsamaks – säilib kahesuunaline autoliiklus, nii et kummaski suunas on üks sõidurada koos ratta- ja kõnniteega. Poe tänav jääb peamiselt juurdepääsuteeks kohalikele elanikele. Uueturu tänavale lisandub sissesõidutee maa-alusesse parklasse, nii jääb rohkem ruumi jalakäijatele ja jalgratturitele ning tekib otseühendus Vanemuise tänavast kuni jõeni. Uue jalakäijate sihina taastatakse ajalooline Kauba tänav (Vallikraavi tänava pikendus). Märksõnad «rahustatud liiklus» ja «jagatud ruum» tähendavad, et sõidukite kiirus ja hulk alaneb, eesõigus on jalakäijatel, väheneb müra ja suureneb ohutus.
• Kuidas lahendatakse parkimine? Vabaduse puiesteele parkimiskohti ette nähtud pole, küll saavad seal peatuda turismibussid. Uueturu tänava avaparkla asemel kujuneb sellest juurdepääsutee kultuurikeskusele ja kaubamajale koos mõne peatumiskohaga. Poe tänava äärest leiab parkimiskohti, jääb parkimisvõimalus turuhoone kõrvale. Küll muutub parkimiskohtade arv, sest jalakäijatele tuleb luua mugav turvaline otsetee jõekaldale. Kultuurikeskuse alla on võimalik rajada kuni kaks korrust, sh parkimiseks. Eesmärk on saada tänaval parkivaid autosid vähemaks ja inimesi-rattureid juurde.
• Mis saab edasi? Praegu on tegu detailplaneeringu eskiisiga, mida pärast 23. mail toimuvat avalikku arutelu täpsustatakse. Põhilahendus saadetakse volikogule vastuvõtmiseks ja seejärel uuesti avalikule väljapanekule, kus kõik saavad täpsustatud planeeringu üle vaadata ja ettepanekuid teha. Järgmine avalik arutelu on kavandatud aasta lõppu. Samal ajal koostatakse arhitektuurivõistluse võidutöö alusel kultuurikeskuse projekti, mis saab lõpliku kuju pärast detailplaneeringu kehtestamist.
• Miks osaleda? Planeeringut uurida ja ettepanekuid teha tasub selleks, et rääkida kaasa tuleviku linnasüdame kujundamisel. Mida rohkem inimesi osaleb meie ühise elukeskkonna aruteludes, seda parema lahenduse saame, isegi kui alati kõiges samale arvamusele ei jõua. Eesmärkide ja ettepanekute selgitamise, küsimustele vastamise ja mõtete jagamise abil saame üksteisest paremini aru, õpime nägema erinevaid vaatenurki. Õppida saavad nii linnavalitsus kui ka linnakodanikud, seeläbi vastab tuleviku südalinn rohkematele vajadustele ja soovidele.