Indrek Saar: Ootame Kallase valitsuselt ebavõrdsuse vähendamist ja usalduse taastamist

Indrek Saar

Sotsiaaldemokraatide volikogu ees esinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Indrek Saare kinnitusel jätab lõppev nädal poliitajalukku kaks olulist tähist – prügikasti lendas referendum, mis oleks Eesti inimesed enneolematul moel tülli ajanud, ning lagunes Jüri Ratase valitsus. Kaja Kallase valitsuse keskne ülesanne on nüüd lõhki kistud ühiskond taas kokku liita.

Oma kõnes tänas Saar erakonnakaaslasi abielureferendumi  kui EKRE kõige olulisema ja küünilisema plaani seisma panemise eest. „See jääb ühiskonda edasi kummitama, aga pikalt plaanitud suur tüli jääb ära ja maailm on taas parem paik. Ratase teise valitsuse lõpp on samuti väga hea uudis. Äärmuslased on lõpuks ometi valitsusest väljas ja see on suur asi. Haavad, mis pea kahe aasta jooksul on Ratase valitsuse käe läbi löödud Eesti ühiskonda ja meie liitlassuhetesse on paraku sügavad. Tigedust ja umbusku on külvatud süsteemselt ja pikalt,“ rääkis Saar.

Sotsiaaldemokraatidel on tema sõnul loodavale Kaja Kallase valitsusele suured ootused. „Uus valitsus peab eelmise valitsuse poolt lõhki kistud ühiskonna jälle kokku liitma. See eeldab ühelt poolt julgust ja selgesõnalisust, teiselt poolt aga empaatiat, suuremeelsust ja kannatlikkust. Otsustav ja vankumatu peab olema ka vaba ühiskonna alusväärtuste taaskehtestamisel,“ ütles Saar. „Inimestele tuleb tagasi anda usk, et me kõik oleme küll mitmes mõttes erinevad, aga me kõik oleme võrdselt olulised ja väärtuslikud.“

Ühiskonna ühteliitmine tähendab Saare väitel ka seda, et riik aitab järele kõiki neid, kes pole Eesti edust osa saanud või vajavad tuge, sest on jäänud kriisi hammasrataste vahele. Peatselt alustava valitsuse kõige kiirem tööülesanne on tervisekriisi ületamine koos majanduse taaskäivitamisega ja kriisist tingitud inimeste murede lahendamine ja leevendamine.

„Kriisidel on omadus teha rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Seekord ei tohi jätta kriisi raskust nõrgemate õlgadele. See oleks ebahumaanne ning sünnitaks ebavõrdsust ja ebaõiglust, millest äärmuslus võrsub. Me kutsume Kaja Kallast hoiduma soovist ajada Reformierakonnale omast poliitikat, mis seab maksudogmad ja makromajanduslikud näitajad kõrgemale päris inimeste igapäevastest muredest ja toimetulekust. Kaja Kallasel ei jää muud üle, kui olla vasakpoolne valitsusjuht. Vastasel juhul kasvab ebavõrdsus ühiskonnas aina kasvab,“ tõdes Saar. Kõigis neis väljakutsetes võib loodav valitsusliit loota sotsiaaldemokraatide toetusele.

Saar tõi välja ka selle, et Reformierakond võtab märkimisväärse riski, luues valitsusliidu parteiga, mis sai äsja kahtlustuse massiivses korruptsiooniafääris. Viimase nädala korruptsioonikahtlused, mis lasuvad varem juba karistatud Keskerakonna ning EKRE esimehe Martin Helme lähima nõuniku kohal, on kahandamas rahva usaldust Eesti poliitika ja erakondade suhtes.

„Usalduse taastamine erakondade vastu eeldab seda, et pidevalt erakondade rahastamisreeglite vastu patustanud Keskerakond ei saaks uues valitsuses kontrolli nende ministeeriumide üle, mille haldusala asutused erakonna korruptsiooniasju uurivad. Tegelikult ei tohiks korduvalt eksinud erakonda üleüldse administratiivse ressursi ligi lasta – nii ühiskonna õiglustunde huvides kui uute kiusatuste vältimiseks.

Lisaks käis Saar välja veel neli ettepanekut, mis muudaksid  parteide rahastamise läbipaistvamaks ja annaksid ühemõttelise signaali poliitilise korruptsiooni lämmatamise kohta, kui nad ellu viia. Oluliselt tuleb tugevdada ERJKd ja Keskerakond peab koheselt võtma riigikogu menetlusest tagasi ERJK likvideerimise eelnõu. Lisaks tuleb riigikogus luua kriisimeetmete uurimiskomisjon, mis selgitaks välja, kas ja millist valskust on erinevate abimeetmete raames tehtud, loetles ta. „Erakondade valimiskampaaniatele tuleb seada selged mahu ja rahalised piirangud, et oluliselt vähendada ahvatlust kõveraid teid pidi kampaaniaid rahastada. Oleme seda ettepanekut aastaid tõstnud ja nüüd ei tohiks küll enam ühelgi poliitilisel jõul olla moraalset õigustust sellele vastu seista,“ märkis sotsiaaldemokraatide liider.

„Kohev lumevaip on sel nädalal katnud terve Eestimaa, aga õhus on kevadet ja lootust,“ lõpetas Saar.

Indrek Saare kõne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogul, 16. jaanuaril 2021:

Ilus oli olla, sest et kole oli möödas

Kas te teate, miks 18. aprill on tore päev? Minu lapselastel on siis esimene sünnipäev. Erinevatel põhjustel on see päev kindlasti tähtis ja tore veel paljudele teistele. On tõesti hea meel mõelda, et 2021. aasta 18. aprill on saanud vabaks. Ma loodan, et tuleb ilus kevadine pühapäev kõigi Eestimaa inimeste jaoks, kes ei ole sunnitud sel päeval hääletama referendumil, mida enamus ei ole kunagi soovinud ja mis oleks meid siin Eestimaal enneolematul moel tülli ajanud ning valmistanud pettumust ka meie liitlastele.

Aitäh teile, sõbrad, usu ja meelekindluse eest! EKRE kõige olulisem ja kirjeldamatult küüniline plaan jäi seisma just selle pärast, et me ei jäänud käed rüpes toimuvat pealt vaatama, vaid tegutsesime. Viimaste kuude jooksul suutis valitsusliit meid küll korduvalt üllatada ja surve alla panna seninägematu nahaalsuse ja põhimõttelagedusega, rünnates õigusriiki ja korraldades infooperatsioone, aga me pidasime vastu. Pidasime vastu niikaua, kuni vaja. Oleksime vajadusel pidanud ka kauem, aga õnneks tuli ka juhus meile appi ja nii lendas EKRE abielureferendum kolmapäeva õhtul ajaloo prügikasti. Loomulikult jääb ta ühiskonda sealtki kummitama, aga pikalt plaanitud suur tüli jääb ära ja maailm on taas parem paik.

Jüri Ratase teise valitsuse lõppemine on samuti väga hea uudis. Äärmuslased on lõpuks ometi valitsusest väljas ja see on suur asi. Haavad, mis pea kahe aasta jooksul on Ratase valitsuse käe läbi löödud Eesti ühiskonda ja meie liitlassuhetesse on paraku sügavad. Tigedust ja umbusku on külvatud süsteemselt ja pikalt.

Siinkohal ongi paslik rääkida sellest, mida sotsiaaldemokraadid ootavad loodavalt Kaja Kallase valitsuselt.

Uus valitsus peab eelmise, Ratase valitsuse poolt lõhki kistud ühiskonna jälle kokku liitma. See eeldab ühelt poolt julgust, otsustavust ja selgesõnalisust, teiselt poolt aga empaatiat, suuremeelsust ja kannatlikkust. Julge, otsustav ja vankumatu peab olema vaba ühiskonna alusväärtuste taaskehtestamisel. Kahe viimase aasta jooksul on lahkuv valitsus püüdnud pöörata Eesti inimesi tülli küll päritolu, emakeele, seksuaalse sättumuse, maailmavaateliste tõekspidamiste kui jumal teab veel mille alusel. Uus koalitsioon peab suutma anda inimestele tagasi usu, et me kõik oleme küll mitmes mõttes erinevad, aga me kõik oleme võrdselt olulised ja väärtuslikud. Naistearstid, ajakirjanikud, maasikakasvatajad, isegi poliitikud – me oleme kõik väljas parema Eesti eest ja me kõik peame saama olla kindlad, et meie riik on meie poolel ja meile toeks, kui me seda vajame. Eesti ühiskonna üheks liitmise püüdlustes võib loodav valitsus kindlasti loota sotsiaaldemokraatide toetusele.

Ühiskonna kestlik ühteliitmine eeldab rohkemat kui üksnes lahkeid sõnu. See eeldab, et riik tõepoolest aitab järele kõiki neid, kes mingil põhjusel ühisest edust osa ei saa või kes kriisi hammasrataste vahele jäänuna vajavad tuge. Tõdegem – see ühiskonna lõhesid ja vastuolusid süvendav retoorika, mis lõpetava valitsuse ajal kõlas üha valjemalt Eesti valitsusliikmete suust, leidis viljaka pinna ja heakskiitva vastuvõtu just seal, kuhu ei ulatunud eelneva kahe aastakümne valjusti kiidetud Eesti eduloo viljad.

Kui vahetut vastutust ühiskonna lõhestamise ja Eesti maine kahjustamise eest kannavad peatselt võimult lahkuvad äärmuslased, siis oma rolli ühiskondlike pingete pikaajalises kuhjumises peavad mõistma ka need, kes omal ajal ei osanud või ei soovinud klantsfassadist kaugemale vaadata. Uus valitsus peab suutma mitte ainult retoorikas, vaid ka tegudes tõestada, et poliitika, mis riigi ja majanduse statistiliste edunumbrite taga ei näe üksikute inimeste, perede ja tervete piirkondade muresid ja raskusi, ei tule tagasi.

Niisiis: me ootame uut valitsust moodustavalt Reformierakonna esimehelt, et ta käituks tõelise liberaalina vaba ühiskonna alusväärtuste taaskehtestamisel ega läheks kas kartusest või lihtsalt mugavusest kompromissile kurjusega, millel lahkuv valitsus lasi nii mugavalt laiutada.

Loomulikult on peatselt alustava valitsuse kõige kiirem tööülesanne tervisekriisi ületamine koos majanduse taaskäivitamisega ja kriisist tingitud inimeste murede lahendamine ja leevendamine.

Targad inimesed on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et kriisidel on omadus teha rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Just seda kogesime me eelmise majanduskriisi ajal ja järel. Seekord ei tohi jätta kriisi raskust nõrgemate õlgadele. See oleks ebaaus ja ebahumaanne, sünnitaks ebavõrdsust ja ebaõiglust, millest äärmuslus võrsub.

Niisiis: Me kutsume Kaja Kallast hoiduma soovist ajada Reformierakonnale ajalooliselt omast poliitikat, mis on seadnud jäigad maksudogmad ja makromajanduslikud näitajad kõrgemale päris inimeste igapäevastest muredest ja toimetulekust.

Meie senisel heal opositsioonipartneril, peaministrikandidaat Kaja Kallasel, ei jää seega muud üle, kui olla vasakpoolne valitsusjuht. Vastasel juhul kriisi mõjul ühiskonnas ebavõrdsus aina kasvab koos ilmajäetuse tundega. Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid ei keela ei Kajale ega laiemalt valitsusliidule siin oma nõu ja ekspertiisi.

Hea volikogu! Ühtpidi on mõistetav Kaja Kallase soov moodustada võimalikult väheste osapooltega võimalikult turvalist parlamendienamust omav võimukoalitsioon. Teisalt võtab Reformierakond märkimisväärse riski, luues valitsusliidu parteiga, mis sai äsja järjekordse kahtlustuse massiivses korruptsiooniafääris. Meenutame, et omal ajal tuli Kaja Kallas Eesti poliitikasse üleskutsega kehtestada poliitikutele eetikakoodeks. Toona see algatus rauges, kuid täna tuleks Kallasel oma eetikakoodeksi mustandilt tolm maha puhuda, see dokument avada ja tähelepanelikult näpuga järge ajades jälgida, et tema koalitsioonipartner tõepoolest vastutaks oma seniste tegude eest ja tulevikus uuesti ei väärataks.

Viimase nädala korruptsioonikahtlused, mis lasuvad varasemalt juba karistatud Keskerakonna ning EKRE esimehe Martin Helme lähima nõuniku kohal, on kahandamas rahva usaldust Eesti poliitika ja erakondade suhtes.

Usalduse taastamine erakondade vastu eeldab seda, et aastakümnete jooksul pidevalt erakondade rahastamisreeglite vastu patustanud Keskerakond ei saaks uues valitsuses kontrolli nende ministeeriumide üle, mille haldusala asutused Keskerakonna korruptsiooniasju uurivad. Tegelikult ei tohiks korduvalt eksinud erakonda üleüldse administratiivse ressursi ligi lasta – nii ühiskonna õiglustunde huvides kui uute kiusatuste vältimiseks.

Pakun veel välja konkreetseid ettepanekuid, mis kiirelt ellu viies suurendaksid parteide rahastamise läbipaistvust ja annaksid ühemõttelise signaali poliitilise korruptsiooni lämmatamisest.

Esiteks. Oluliselt tuleb tugevdada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. See komisjon on seda juba mitu aastat ka ise soovinud, et teha oma tööd efektiivsemalt ja tulemuslikumalt.

Teiseks. Riigikogus tuleb luua kriisimeetmete uurimiskomisjon, mis selgitaks välja, kas ja millist valskust on kriisi ära kasutades erinevate abimeetmete raames tehtud. Taas „kuumaks“ saanud Porto Franco juhtum vaid kinnitab varasemaid kahtlusi, et nendes meetmetes on olnud mõndagi küsitavat.

Kolmandaks. Keskerakond peab koheselt võtma Riigikogu menetlusest tagasi ERJK likvideerimise eelnõu.

Neljandaks. Erakondade valimiskampaaniatele tuleb seada selged mahu ja rahalised piirangud, et oluliselt vähendada ahvatlust kõveraid teid pidi kampaaniaid rahastada. Sotsiaaldemokraadid on seda ettepanekut aastaid tõstnud ja nüüd ei tohiks küll enam ühelgi poliitilisel jõul olla moraalset õigustust sellele vastu seista.

Head erakonnakaaslased, piinlikult ja masendavalt alanud poliitnädal lõpeb üksjagu lootusrikkamalt ja helgemalt. Ja see ei ole vaid seepärast, et valge kohev lumevaip on sel nädalal katnud ka need osad meie armsast Eestist, mis seni polnud lund veel näinud. Vaatamata lumme mattunud Eestimaale on õhus kevadet ja lootust. Sotsiaaldemokraadid annavad kindlasti oma panuse sellesse, et siis, kui lumel on aeg taas veeks saada, oleks Eestis igaühel põhjust olla veidikenegi õnnelik.