Sotsist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski viib läbi kõige olulisema reformi Eesti tervishoiusektoris pärast haigekassa asutamist ja ühtse ravikindlustussüsteemi loomist. Edaspidi maksab riik riigieelarvest haigekassale mittetöötavate vanaduspensionäride eest igal aastal lisaks. Riik kiirendab ligipääsu eriarstide juurde ning vähendab kiirabi ja erakorralise meditsiooni osakonna koormuseid.
„Meedikud patsutasid Ossinovskile õlale,“ „Ossinovski suutis valitsuses oma plaani läbi suruda,“ „Ossinovski töövõit“ – just selliste pealkirjadega võttis Eesti ajakirjandus vastu 19. aprillil valitsuses sündinud kokkuleppe anda järgmisel neljal aastal tervishoiule juurde 215 miljonit eurot. Antud otsusel on tõesti Jevgeni Ossinovski nägu, sest valitsus kiitis heaks töö-ja terviseministri pakutud lahenduse meditsiinisüsteemi täiendavaks rahastamiseks.
Ossinovski sihikindla töö tulemusena saavutati kokkulepe, mille alusel võtab riik enda kanda pensionäride ravi eest tasumise. See samm tagab, et ära jääb ukse ees olnud arstide streik, mis oleks toonud meelehärmi ja kannatusi tuhandetele inimestele. Aga mitte ainult seda. llma igasuguse liialduseta võib öelda, et tegu on läbimurdelise ja isegi ajaloolise saavutusega. Tervishoiu lisarahastamise mudelit on Eestis otsitud juba enam kui kümme aastat, sest elanikkonna vananemine koos uute ravimeetodite ja kallima meditsiinitehnika kasutuselevõtuga on olnud ammu teada tõsiasjad. Raviraha nappusest lähtunud pinged viimastel aastatel vaid süvenesid, kuid paraku ei jätkunud eelmistel valitsustel südikust nii keerulise probleemiga rinda pista. Ossinovski käis oma rahastamismudeli välja ka aasta tagasi, kuid Reformierakonna ja tollase peaministri Taavi Rõivase vastuseisu tõttu valitsus toona sisuliste aruteludeni ei jõudnudki.
Ja kahtlemata ei läinud libedalt ka nüüd. Äsjasele põhimõttelisele kokkuleppele eelnesid ränkrasked, pikki kuid kestnud vaidlused, mille hinda teavad vaid asjaosalised ise. Mõnigi kogenud poliitvaatleja leidis aastavahetuse paiku, et Ossinovski on võtnud ette lootusetu missiooni ja et tema võitlused vilja ei kanna. Täna saab öelda, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees on mees, kes vajadusel pigistab kivist ka vee välja. Juhtub väga harva, et iseteadlikud meedikud kedagi kiidavad, aga sel korral ei oldud kitsid. „Oleme suutnud ministriga päris hästi koostööd teha. Kindlasti tunnustan ma valitsust selle eest, et tervishoiu ja eelkõige patsientide jaoks on tehtud väga oluline otsus,“ tõstis Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa esile seda, et järgmisest aastast hakkab riik haigekassale maksma pensionäride eest sotsiaalmaksu. „Selle otsuseni jõudmine võttis tõesti pikalt aega… See on ainuõige ja pädev lahendus,” lausus Haiglate Liidu juht Urmas Sule.
Jevgeni Ossinovski enda sõnul lasub nüüd osapooltel ühine vastutus Eesti inimeste ees, et tervishoidu suunatud lisaraha eest oleks võimalik kindlustada inimesed parema arstiabiga. Täiendav rahasüst peab kasvatama eriarstiabi mahtu ja tagama, et inimesed pääseksid edaspidi kiiremini arsti juurde. Samuti peaks uuest aastast vähenema koormus kiirabile ja erakorralisele meditsiinile, et need saaksid keskenduda oma põhitegevusele.
Tervishoiu lisarahastus
Nelja aastaga tuleb tervishoidu täiendavat raha 215 miljonit eurot, mis tagab süsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse.
Teenuste kättesaadavus paraneb
Lisaraha suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse, järjepidevuse, kvaliteedi ja integreerituse parandamiseks: sisuliselt ravijärjekordadesse.
Lisaks..
Lisaks hakkab haigekassa sama ajavahemiku sees järk-järgult korraldama seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuseid, nagu kiirabi ja HIV ja narkomaania ravi ja ennetus.
Mis edasi?
Lisaraha eraldamine on alles esimene samm. Tervisesektoril ja riigil on ühine vastutus parandada selle lisarahaga oluliselt tervishoiuteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti.