Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus: Vajame viiruse seljatamiseks uut strateegiat

Indrek Saar

Otsustavalt tegutsedes saab Eesti sundida 1. maiks koroonaviiruse epideemia taanduma. Selleks tuleb ühiselt loobuda mõneks nädalaks kõigist viiruse levikut võimaldavatest tegevustest, piirata otsustavalt sotsiaalseid kontakte ja inimeste liikumist, säilitades hädavajalikud teenused. Nõnda päästame elusid, säästame tervishoiutöötajaid ja teisi igapäevaselt eesliinil olijaid ning vähendame pikaajalist majanduslikku kahju.

Esimeses etapis reageeris Eesti õigeaegselt, mis on siiani hoidnud ära viiruse plahvatusliku leviku. Meil on täna veel võimalik ettevaatavalt langetada otsused inimeste elude päästmiseks, selmet reageerida tagantjärele tervishoiusüsteemi kinni jooksmisele ning inimkannatustele. Igal tunnil, mil me alahindame viiruse levikuga kaasnevat ohtu ning jätame vajalikud meetmed rakendamata, on hind. See hind on inimeste elud.

Selle viiruse leviku eripärast tulenevalt avaldub otsuste mõju alles kahe nädala möödudes. Teadlaste sõnul on arvestatav tõenäosus, et paari nädala pärast ei suuda me pakkuda kõigile intensiivravi vajajatele parimat võimalikku abi. Need inimesed haigestuvad täna ja homme. Jätta täna otsustamata on lühinägelik ja vastutustundetu.

Pakkudes iga mõne päeva tagant üksikmeetmeid, mis küll aeglustavad veidi viiruse levikut, ei jõua me põhimõttelise muutuseni, et nakkusjuhtude arv hakkaks langema ja epideemia taanduma. Ebaloogilised piirangud (näiteks restoranide-baaride sulgemine ainult ööseks) õõnestavad inimeste usku sellesse, et valitsus tegelikult teab, mida ta teeb. Sel viisil reageerides jääme ka alati viiruse levikust maha ning püüame ravida tuleviku olukorda minevikule vastava ravimiga.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et lühiajaline selge eesmärgiga pingutus on ühiskonnale talutavam, jõukohasem ning väiksemate tervise- ja majanduskahjudega kui pikale veniv kriis. Inimesed ootavad riigilt kindlameelset tegutsemist ja veenvat plaani, mis kiiresti murraks epideemia selgroo ning näitaks kätte tee kriisist tavaellu naasmiseks. Selleks on vajalik põhimõtteliselt uus strateegia:

1) Seada konkreetseks sihiks jõuda hiljemalt 1. maiks olukorrani, kus tervenenuid saab olema rohkem kui uusi nakatunuid, mille tulemusena hakkab haigestunute arv langema.

2) Rakendada viivitamata eesmärgi saavutamiseks vajalikud meetmed. See tähendab, et peame ühiskonnana loobuma mõneks nädalaks kõigist viiruse levikut võimaldavatest tegevustest, säilitades hädavajalikud teenused. Selgelt sõnastatud terviklik plaan koos ajalise eesmärgiga on ka ühiskonnale mõistetavam kui üksikmeetmete virvarr.

3) Töötada välja selge teekaart, kuidas hakkab olukord alates 1. maist normaliseeruma. Pärast epideemia leviku mahasurumist saab taas keskenduda üksikute haigete seiramisele ja isoleerimisele ning võimaldada kõigil tervetel tavapäraselt toimetada ja majandusel taastuda.

Kindlasti ei ole selle rakendamine kerge, aga me teame, et see on võimalik. See on vajalik. Meie emade ja isade, vanaemade ja vanaisade pärast. Meie kõigi pärast.

Kriisiolukorras on eluliselt tähtis hoida rahva usaldust. Selleks tuleb tegutseda üksmeelselt ja tõenduspõhiselt, kaasates kõiki poliitilisi jõudusid, kohalikke omavalitsusi, eksperte ja kodanikuühiskonda. Eriti oluline on rakendada Eesti e-riigi võimekust, luues teadlastele ja IT asjatundjatele kõik võimalused asjakohaste andmete saamiseks ja töötlemiseks. Kõigiks meetmeteks, mis eriolukorras ajutiselt piiravad inimeste õigusi, on vajalik valitsuse ja Riigikogu kõigi fraktsioonide koostöö ja vastastikune informeeritus , et tagada nende sammude seaduslikkus ja läbipaistvus.

Oleme ajaloos korduvalt tõestanud, et tuleme toime ka väga keerulistes olukordades, kui seame omale ühiselt selged eesmärgid, mille nimel pingutada.