Hannes Hanso: Eesti on ja jääb hästi kaitstuks!

Kallid erakonnakaaslased!

Eile startisid koalitsioonikõnelused sihiga luua Eestile uus, senisest oluliselt teovõimelisem valitsus. Läbirääkimislaua taha istunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad alustasid kõnelusi julgeoleku-ja välispoliitikast. See samm näitab, kui oluliseks peavad sotsiaaldemokraadid, aga ka tema partnerid tänases ärevas maailmas Eesti julgeoleku kindlustamist, riigikaitsesse panustamist ja tõhusa välispoliitika teostamist. Peame ka koheselt maha võtma kõikvõimalikud hirmud, et Eesti välis- või kaitsepoliitiline kurss muutub. Ei muutu.

Siinkohal kinnitan teile, et Eesti hoiab jätkab senistest välis-ja julgeolekupoliitilistest  põhimõtetest kinnipidamist. Tõttöelda on need põhimõtted juba pikka aega olnud ka sisepoliitika mõttes konsensuslikud. Tihedad suhted NATO ja Euroopa Liiduga ning SKPst vähemalt 2 protsendi suunamine kaitsekuludele on ja jäävad meie kaitsepoliitika alustaladeks. Veel leppisid kolme erakonna juhid kokku vajaduses eraldada enam vahendeid Eesti välisteenistustele. Seega pole mingit tõepõhja all hirmudel, nagu võiks Keskerakonna valitsusse tulek muuta või lausa ringi pöörata meie senist julgeoleku-ja välispoliitikat. Neid kartusi on aidanud paraku üles kütta Reformierakonna mõned poliitikud, kes ei oska viisakalt kaotada. Pole kahtlustki, et Eesti  julgeoleku tagamine saab edaspidi olema heades kätes. Kinnitan seda pidavalt ka meie liitlastele ning välisajakirjandusele.

Toon punkt punkti kaupa välja loodava valitsusliidu aluspõhimõtted välis- ja julgeolekupoliitikas ning riigikaitses:

  •         Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on järjepidev ning rajaneb laiapõhjalisel poliitilisel konsensusel. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus ning sellest tulenevad partnerlus- ja liitlassuhted on Eesti julgeoleku ja heaolu olulisimaks garantiiks.
    •         Praeguses julgeolekuolukorras ei ole Eesti välisteenistusele suunatud ressurss piisav. Peame vajalikuks seda oluliselt suurendada. Suuname rohkem tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele.
    •         Töötame viivitamatult välja Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteedid ning tagab eesistumise eduka korralduse.
    •         Tähtsustame jätkuvalt Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat.
    •         Peame vajalikuks säilitada lähedased partnerlussuhted Suurbritanniaga ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.
    •         Eesti julgeoleku tagamisel omavad erilist kaalu kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikidega.
    •         Eesti huvides on julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamine kogu meie regioonis.
    •         Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO ühiseid poliitikaid, mis on suunatud Ukraina suveräänsuse kaitsmisele ja territoriaalse terviklikkuse taastamisele. Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamise eelduseks saab olla üksnes Venemaa naasmine rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete juurde.
    •         Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud. Toetame NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis.
    •         Loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.
    •         Eesti osaleb jätkuvalt koos oma liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes julgeolekut ning rahu tagavates operatsioonides.
    •         Suurendame ajateenistust läbivate noorte arvu ning peame oluliseks Kaitseliidu võimekuse arendamist ja liikmeskonna kasvu.
    •         Ühiskonna vastupanuvõime tagamiseks kriisiolukorras võtame vastu elanikkonnakaitse kontseptsiooni.

Eesti on ja jääb hästi kaitstuks!