Kui me viimased kuud oleme elanud teadmises, et koroonakriisi ajal on kõige haavatavamad eakad inimesed, siis järgnev majanduskriis muudab kõige haavatavamaks tänavused ülikooli- ja ametikoolide lõpetajad, kirjutab sotsiaaldemokraat Hannes Rumm Maalehe arvamusloos.

Üks majanduskriiside rusikareegel ütleb: noored on viimased, keda tööle võetakse, ja esimesed, kes lahti lastakse. Seda põhjusel, et esimest korda elus tööjõuturule sisenevate või äsja sisenenud noorte oskused on kogenud kolleegide omast reeglina kehvemad.

Muidugi ei taba kriis ainult tänavusi lõpetajaid, vaid kogu noorte põlvkonda, mida statistikas vaadatakse vahemikuna 15–24 eluaastat.

Mäletate veel Euroopa Liiduga liitumisele järgnenud buumiaastaid, mil koolipoisid tegid koolist poppi mitte laiskusest, vaid võimaluse pärast teenida ehitusel lihttöölisena Eesti keskmisest kõrgemat palka?

Ajal mil Harjumaa põldudel kasvasid majad kiiremini kui kartul, oli 2008. aastal 180 000 noorest töötuid 7,5 protsenti. Samal aastal lahvatanud majanduskriisi tõttu tõusis 15–24aastaste tööpuudus 2010. aastaks juba 40,6 protsendini.

Majandus mängib noortega ruletti

Eri riikides tehtud uuringud näitavad, et kui mingi põlvkond jõuab tööikka majanduslikult headel aegadel, leiavad nad kergesti tööd ning nende palgatase on algusest peale riigi keskmisega võrreldes suhteliselt kõrge. Ja vastupidi. Eriti ebaõiglane on see, et headel ja halbadel aegadel tööd alustanud põlvkondade vahelised palgaerinevused jäävad keskmiselt püsima aastakümneteks.

See reegel kehtib ka Eestis. Tallinna Ülikooli vanemteadur Marge Unt analüüsis masu mõju noorte tööhõivele ja tõdes: majandus mängib noortega piltlikult öeldes ruletti, sest kriisi ajal vähenevad noorte töövõimalused järsult, samas võidavad nad majanduse tõusudest rohkem.

Laast, kuid mitte liist, kordan viimaste kuude üleskutset: palun hoiame kõiki riskigruppidesse kuuluvaid inimesi, kelleks on nii eakad kui ka tööikka jõudvad noored!

Tavaarvamise kohaselt saavad noored kriisi ajal eluga kuidagi ikka hakkama ning nemad pole mingi riskirühm. Paraku ei kasutanud paljud masu ajal töötuks jäänud noored seda aega õppimiseks või muidu kasulikult.

Nad heitusid ning lõid selle aja lihtsalt surnuks. Nii kaotasid nad töötajatena väärtust, ning kui tööturule taas ruumi tekkis, pakuti neile viletsamaid töökohti ja madalamat palka.

Kriisi ajal heitunud noorte arvul on mõju kogu ühiskonnale, mitte ainult nende karjäärile. Näiteks Euroopa riikides, kus noored elavad majanduslikel põhjustel täiskasvanuna pikalt vanemate juures, lükkuvad edasi laste sünnid ning langeb iive.

Kõrged ootused, kõrge kukkumine

Eelmise kriisi ajal käivitas Euroopa Liit pöörase noorte tööpuuduse tõttu tänini toimivad noortegarantiid. Töötukassa maksis mullu 871 noorele esimese töökoha palgatoetust ehk hüvitas tööandjale kuni poole noore töötaja palgast esimesel tööaastal.

Paljudel noortel, kelle ees veel aastavahetusel terendas helge tulevik, võib nüüd mott kiiresti täiesti nulli kukkuda. Masu kogemusest õppides on vaja neid ka töötutena tegevuses hoida, nende heitumisest kaotame kõik.

Laast, kuid mitte liist, kordan viimaste kuude üleskutset: palun hoiame kõiki riskigruppidesse kuuluvaid inimesi, kelleks on nii eakad kui ka tööikka jõudvad noored!

Hannes Rumm: noortel, kelle ees terendas helge tulevik, võib nüüd mott kiiresti nulli kukkuda