Hanno Matto: “Aasta kommunikatsiooniämber” nominent on juba olemas – Elron

Jalgratas on rongis paha ja ei võimalda headel reisijatel liikuda oma istekohtadele ning WC-sse. Rongisõit ei ole siiski Eestis nii mustvalge istumine, kirjutab sotsiaaldemokraat Hanno Matto Eesti Päevalehes.

„Elron võib ennast põlema panna!” säutsus sotsiaalmeedias pettunud velosõber reageerides ennastunustavalt saabunud teatele riiklikult reisirongioperaatorilt, et tuleb jalgratta rongis vedamise eest tasu maksma hakata. Teine kommentaator, saanuna ilmselt innustust pühakirjast, lisas: „Visake ennast kividega koolnuks!”

Rumal kommunikatsioon. Kalendriaasta on vaevalt poole peal, aga juba on teada „Aasta kommunikatsiooniämbri” järjekordne nominent – Elron.

Keeruline on taibata mida ja kas üldse ettevõtte juhtkond mõtles, kui otsustas valida tasulise teenuse kehtestamiseks kommunikatsioonistrateegia palavalt armastatud lastefilmi „Nukitsamees” laulusalmist: „Pahad on pahad ja head on head.”

Jalgratas on rongis paha ja ei võimalda headel reisijatel liikuda oma istekohtadele ning WC-sse. Rongisõit ei ole siiski Eestis nii mustvalge istumine. Isegi ilma jalgratasteta on arvukalt rongiväljumisi, millel ületäituvusest tingituna puudub reisijal igasugune lootus istekohale nii siin kui sealpool WC-ust.

Puudulik lahendus

Edasised selgitused Elronilt ainult kinnitavad, ettevõtte juhtkond on oma kodutöö teinud vaid osaliselt. Tuvastatud on probleem, rongide ületäituvus ning selle probleemi lahendamiseks valitud aga kitsas ja vähearvukas erivajadusega reisija, jalgrattur. Viimasele ei soovitagi sisuliselt müüa rattaveoks tasulist piletit, vaid surutakse rongikasutajate ringist eelistatult välja – kindlat kohta jalgrattale ei saa ei broneerida ega ka veebist ette osta, kuna ei olevat teada kui palju rongis ruumi on. Nokk kinni, saba lahti.

Tegelikkusest hälbiv maailmataju. Kuna reisija piletitulu on Elronil ikkagi vaja, moodustab see 1/3 kogu sissetulekust maksumaksja dotatsiooni kõrval, soovitatakse jalgrattaga reisijal jätta kullakallis velo rongi- või teivasjaama turvalisse jalgrattaparklasse ning sihtkohas kasutada ühistransporti või teist jalgratast. Igati kohane soovitus skandinaavia või keskeurooplasest jalgrattakasutajale. Aga kus on need tühjad ja klienti ootavad turvalised jalgrattaparklad Eestis või kuidas säärane lahendab rongide ülerahvastatust? Miraaž.

Mitte jalgratas Elroni rongis pole probleem vaid liikuvuse tervikjuhtimise puudumine on probleem.

Vaid kuujagu päevi tagasi, 10. juunil, kiitis valitsus heaks „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“, milles transpordi pikka vaadet iseloomustavad mugavad, ohutud, rohelised ja kiired ühendused ning nende koostoime. Arengukava kohaselt soovib riik liikuvuse parandamiseks muuta ühistranspordi kasutamise inimeste jaoks mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks korraldades ja planeerides seda paremini ja kasutades rohkem digitaliseerimise võimalusi. Samuti on rohkem kavas pöörata tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele.

On ilmselge, et sääraseid eesmärke pole võimalik saavutada jalgrattureid rongidest välja surudes või rongireisijaid kiludena vagunisse surudes. Kuid on vähemalt samaselge, et jalgratas on antud kontekstis vaid käuksuv metafoor peegeldamaks sisulist tohuvabohu, mis valitseb Eesti liikuvuse üleriigilises korraldamises.

Kolm sammu liikuvuse tervikjuhtimisele uue hoo andmiseks

Esiteks. Hiljutine Majandusministeeriumi juhtimisreform, millega ühendati Transpordiameti alla maanteeamet, veeteede amet ja lennuamet tuleb viia sisulise lõpuni. Ühendameti struktuuris peab leidma õiglase koha ka raudteevaldkond.

Teiseks. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ sihttasemete saavutamise toetuseks tuleb moodustada juhtkomitee, mis juhendab, suunab ja kontrollib interdistsiplinaarselt ministeeriumite ja omavalitsuste üleselt eesmärkide saavutamist. Komiteesse kuulugu eri huvirühmade esindajad ning valdkondlikud eksperdid ja kasusaajate regionaalsed esindajad.

Kolmandaks. Suure lugupidamise juures tänase majandusminister Taavi Aasa töövõime ja -kogemuse suhtes, on tarvilik analüüsida vastutuskoormusi ja potentsiaalseid riske valitsuse sees ning kaaluda niivõrd suuremahulise valdkonna kui liikuvuse poliitilise kureerimise eraldamine iseseisva ministri alla.

Hanno Matto: “Aasta kommunikatsiooniämber” nominent on juba olemas – Elron