Hanno Matto: valmistume kesk detsembrikülma kuumadeks suveilmadeks

digiKliima

Kuumasurmi ja -kurnatust on võimalik õigeaegse ja süsteemse ettevalmistusega vältida. Rege rauta suvel, kuumalaineks valmistu talvel, kirjutab sotsiaaldemokraat Hanno Matto Eesti Päevalehes.

Detsembrilõpu kenad miinuskraadid ei võimalda liialt meenutada kliimamuutusi ja suvel taaskord saabuvaid kuumatippe. Kuidas vältida ülisuuri energiaarveid nii, et tuba soe, on märksa põletavam küsimus kui pooleaasta kaugusel varitsev kuumalainega kaasnev kuumasuremus ja -kurnatus.

Kuumalaine rekordid

Tänavuse juuni kuumalaine tõi ohtralt rekordeid, muu hulgas löödi 1905. aastast püsinud senine kuumarekord +34,0 kraadi. Uus rekord on +34,6 kraadi, mis mõõdeti 23. juunil Narvas. Soojarekord purunes kogunisti 15 mõõtejaamas 25-st. Suvi oli läbi aegade kõige soojem (arvestatuna alates 1922. aastast). Eelmine rekordiliselt soe suvi oli nii 2010 kui ka 2011. aastal – võttis Riigi Ilmateenistus suve kokku. Sama kuumamustri jätkumist lubab ennustada muutunud kliima ning meteoroloogid hindavadki, et ühel hetkel võivad Euroopas käes olla suved, kus sooja on 50 kraadi.

Suremuse kasv

Statistikaameti surmade statistika näitab suremust nädalate kaupa. Jaanipäevanädalal, kui kuumalaine algas, suri Eestis 390 inimest. Selle ajavahemiku nädalasuremus on kümne aasta jooksul keskmiselt olnud alla 280 ehk kasv oli üle 40%. Sellest järgmisel nädalal suremus langes, kuid jäi ikkagi suuremaks kui tavaliselt. Juuli esimesel nädalal, mil kuumalaine ikka veel järgi ei andnud, suri Eestis 351 inimest, mis on kümne aasta keskmisest ligi 30% rohkem. 2003. aasta kuumalaine tõttu suri Euroopas kokku üle 70 000 inimese. Järgmise kuumalaine ajal, 2006. aastal kasvas suremus märgatavalt mitmes riigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja Inglismaal. Venemaa 2010. aasta augustikuu kuumalaine ajal suurenesid suremuskordajad rohkem kui 25%.

Riski- ja ohuhinnangud puudulikud

Eestis pole kuumalained üldiselt riskina defineeritud ja ametite ülesed koordineeritud ohuhinnangud puuduvad. Riiklik ilmateenistus on siiski määratlenud ohtlikud ja eriti ohtlikud kuumalained. Ohtlikuks peetakse kuumalainet, mille korral on ööpäeva maksimumtemperatuur +30 °C või üle selle kahe ööpäeva vältel. Eriti ohtlikuks peetakse kuumalainet, mille korral on ööpäeva maksimumtemperatuur +30 °C või üle selle kolme ja enama ööpäeva vältel.
Tänavu juunis oli eriti ohtliku kuumalaine pikkuseks olenevalt Eesti piirkonnast kolm kuni viis päeva.

Korterielanikud kuumas surmalõksus

USA uuringu kohaselt, mis käsitles 1995. aasta Chicago kuumalainet, oli kortermajade elanikel 2,5 korda ning viimase korruse elanikel 4,5 korda suurem risk surra. Ühe- ja kahetoaliste korterite elanikel oli 3,4 korda suurem risk surra võrreldes suuremate korterite elanikega. Samas uuringus leiti sedagi, et 50% kuumaga seotud surmasid olnuksid ennetatavad, kui kodus olnuks konditsioneer.

Uppuja päästmine on uppuja asi

Praktiline ettevalmistus leibkonna tasemel on iga täiskasvanud vastutusvõimelise inimese jõukohane kohus. Austraalia Punane Rist on koostanud eraisikutele samm-sammulised juhtnöörid valmistumaks ja toimetulekuks kuumalainetega; määratle suurimas riskis olijad – eakad, rasedad, väikelapsed, kroonilisi haigusi põdevad pere- ja kogukonnaliikmed, aga ka lemmik- ja koduloomad.

Valmista kodu ette kuumalaineks – ventilaatorid, akende välisirmid, ventilatsiooni ja konditsioneeri hooldus, varukütus sõiduauto kliimaseadme käitamiseks, joogivee ja jää ning kohased toiduvarud, jälgida ravimite hoiustustingimusi. Varuplaan väljaspool kodu – minimeerida õues liikumine, loobuda füüsilistest kohtumistest, tähtsad abikontaktid ja asukohad. Covid nakkusviirusega seoses on loobutud soovitusest viibida jahutusega muuseumides, kaubanduskeskustes, kinos jne

Võtmeroll elude säästmisel (oma)valitsus(t)el

Prantsuse valitsus koostas, 2003 aasta kuumalaine järgselt, mil tervisekatastroofis hukkus 15 000 inimest, neljatasandilise häiresüsteemi kava, korraldamaks tõhusamat koostööd politsei, päästeteenistuse ja tervishoiutöötajate vahel. Uues erakorraliste olukordade häiresüsteemis nõuab juunist oktoobrini kehtiv esimene valmisolekutasand õhutemperatuuride hoolikat mõõtmist terves riigis.

Kui kolme järjestikuse päeva temperatuur ületab teatud keskmist, võib tervishoiuminister välja kuulutada järgmise tasandi valmisoleku, mis hõlmab mitmeid meetmeid riskigruppide suhtes. Ühtlasi eraldas keskvalitsus eakatekodudele finantsvahendeid tagamaks vähemalt ühe ruumi olemasolu hoolealustele, kus temperatuur ei tõuse üle +25 kraadi. Ühtlasi nõuti omavalitsustelt, et koostataks varakult nimekirju neist riskirühma kuulujatest, kes kuumalaine ajal vajaksid kohest välist abi.

Hanno Matto: valmistume kesk detsembrikülma kuumadeks suveilmadeks