Harjumaa sotsiaaldemokraadid esitasid täna ettepanekud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Siret Kotkale ja haridus-ja teadusminister Liina Kersnale vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmiseks.

„Arvestades Eestis ja maailmas valitsevat suurt tervise-ja majanduskriisi, mis põhjustab meie elanikkonna seas aina suuremaid vaimse tervise probleeme, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata Eesti inimeste vaimse tervise probleemide ennetamisele ja ravile,“ sõnas SDE Harjumaa piirkonna esimees Henri Kaselo.

SDE Harjumaa piirkonna pöördumises märgitakse, et Eestis on depressioon diagnoositud 75 000 inimesel (Tervise Arengu Instituudi andmetel), mis on 5,9% elanikkonnast ning depressioon on töövõime kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt mõne aasta pärast juba esikohal.

„Paraku ei ole vajalikud teraapiad, psühholoogiline ja psühhiaatriline abi elanikkonnale piisavalt kättesaadavad, kuna järjekorrad on väga pikad ning klient peab seansi eest juurde maksma. Üheks peamiseks probleemi põhjuseks on asjaolu, et ravikindlustuse seaduse § 36 alusel tohivad tervishoiuteenuseid osutada ainult kliinilised psühholoogid. Neid on Eestis liiga vähe kõikide abivajajate aitamiseks,“ ütles SDE Harjumaa piirkonna aseesimees Anneli Pärlin.

Harjumaa sotsiaaldemokraadid pakuvad probleemi leevendamiseks oma pöördumises välja, et Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu lisataks psühholoog-nõustaja (tase 7), mis on Kutsekoja poolt heakskiidetud kutsestandard ning aktsepteeritaks kutselisi psühholooge Haigekassa tervishoiuteenuste partneritena. Samuti soovitakse suurendada riiklikku rahastust vaimse tervise spetsialistide koolitamiseks ja toetamiseks. Lisaks soovitatakse täiendada seadusandlust ja viia sisse muudatused, mis tooksid vaimse tervise temaatikas haiguse-keskse lähenemise kõrvale abivajaduse-keskse lähenemise, eesmärgiga parandada kliendi toimetulekut.

SDE Harjumaa piirkonna pöördumine täies mahus:

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Harjumaa piirkonna ettepanekud vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmiseks

Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ja haridus-ja teadusminister Liina Kersna

Eestis on depressioon diagnoositud umbes 75 000 inimesel, mis on 5,9% elanikkonnast (Tervise Arengu Instituut, Riigikantselei 2020). Depressioon on töövõime kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt mõne aasta pärast esikohal.

Arvestades Eestis ja maailmas valitsevat suurt tervise-ja majanduskriisi, mis põhjustab meie elanikkonna seas aina suuremaid vaimse tervise probleeme, tuleb senisest enam tähelepanu pöörata Eesti inimeste vaimse tervise probleemide ennetamisele ja ravile.

Vajalikud teraapiad, psühholoogiline ja psühhiaatriline abi ei ole elanikkonnale piisavalt kättesaadavad. Teatavasti eraldab Haigekassa läbi perearstide nn. teraapiafondi raha. Paraku on reaalsus see, et klient peab siiski seansi eest juurde maksma, sest teenus on kallis. Lisaks on kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite nimistud enamikes keskustes täis ja uusi kliente ei võeta vastu või antakse aeg mitme kuu pärast. Pahatihti on vaimse tervise probleemid selleks ajaks sedavõrd süvenenud, et 10 x Haigekassa rahastusel ei ole enam piisav nende lahendamiseks ning inimene kaotab osaliselt või täielikult töövõime. Halvematel juhtudel on inimene abi puudumisel endalt elu võtnud.

Probleemi peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ravikindlustuse seaduse § 36 alusel tohivad tervishoiuteenuseid osutada ainult kliinilised psühholoogid. Neid on Eestis liiga vähe kõikide abivajajate aitamiseks. Teraapiafondist ei rahastata aga nn. tavalise psühholoogi teenust kuigi sotsiaalhoolekande seadus rehabilitatsiooniteenuste raames seda lubab. Tundub arusaamatu, miks ühes seaduses ja asutuses (Sotsiaalkindlustusamet) aktsepteeritakse psühholooge, kuid teises (Haigekassa) ainult kliinilisi psühholooge. Eesti Vabariigi seadused peavad teenima meie terve elanikkonna huve, mitte kitsaste huvigruppide.

Johtuvalt eelöeldust, teeme järgmised ettepanekud vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmiseks:

1. Lisada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu psühholoog-nõustaja (tase 7), mis on Kutsekoja poolt heakskiidetud kutsestandard.
2. Leida võimalusi psühholoogidele lisakutsete andmiseks Kutsekojas ning aktsepteerida kutselisi psühholooge Haigekassa tervishoiuteenuste partneritena.
3. Suurendada riiklikku rahastust vaimse tervise spetsialistide koolitamiseks ja toetamiseks. Eeskujuks tuleks võtta õpetajate koolitamisest, kus on olemas nii stipendiumiprogrammid kui ka starditoetused tööle jäämise kindlustamiseks.
4. Vaadata üle seadusandlus ja viia sisse muudatused, mis tooksid vaimse tervise temaatikas haiguse-keskse lähenemise kõrvale abivajaduse-keskse lähenemise eesmärgiga parandada kliendi toimetulekut. Eeskujuks tasub võtta sotsiaalhoolekande seadus, mis aktsepteerib vaimse tervise spetsialistidena ka teisi spetsialiste kliiniliste psühholoogide kõrval. Toimetulekule orienteeritud abi, jõustav lähenemine ja lahenduskeskne nõustamine pakuvad inimestele samuti vajalikku tuge. Vajadusel tuleb lihtsalt muuta senist mõtteviisi ja praktikaid ning abi saamist takistavaid dokumente.

Nagu öeldud, on Eestis depressioon diagnoositud umbes 75 000 inimesel, mis on 5,9% elanikkonnast (Tervise Arengu Instituut, Riigikantselei 2020). Depressioon on töövõime kaotuse osas nii Eestis kui maailmas teisel kohal, prognooside kohaselt mõne aasta pärast esikohal.

Uuringud näitavad, et iga viies inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleemi ning pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmiselt 15–20 aastat lühem. Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal, samas on see endiselt alahinnatud valdkond. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st ehk 572 mln eurot (Vaimse tervise roheline raamat 2020) ning need on suuremad kui kulud nt vähi, diabeedi, jt füüsiliste haiguste ravile (Kleinberg, 2014, TAI, WHO). Nt Eesti majanduse keskuses Harjumaal põeb depressiooni hinnanguliselt sama palju inimesi kui on elanikke Keila linnas, Rae ja Kiili valdades kokku. On kahetsusväärne, et nii suure hulga inimeste igapäevane heaolu ja toimetulek on takistatud, nad on töövõime kaotuse riskis ning abi ei ole piisavalt kättesaadav. Nii inimlikus kui majanduslikus mõttes on tegemist suure probleemiga, millele palume teil leida lahendusi.

Mida varem inimesed abi saavad, seda paremad on väljavaated terveneda. Mida hilisem on abi, seda suuremad tervishoiukulud sellega kaasnevad. Seepärast ei piisa tõdemisest, et probleem on olemas. Riiklikult tuleb praeguses kriitilises olukorras kiiresti panustada vaimse tervise abi kättesaadavamaks muutmisesse. See päästab elusid ja tagab Eestimaa inimeste toimetuleku.

SDE Harjumaa piirkonna juhatuse nimel

Henri Kaselo
SDE Harjumaa piirkonna esimees
Anneli Pärlin
SDE Harjumaa piirkonna aseesimees