Koosolekute korraldamisel elektrooniliste võimaluste laiendamise ja otsuste vastuvõtmise eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorra ajal. Kuid väljapakutud lahendused on mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.

Juriidiliste isikute kõrgemad otsustusorganid – osanike koosolek, aktsionäride ja liikmete üldkoosolek – teevad kõige olulisemaid juriidiliste isikute tegevust kujundavaid otsuseid.

Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi mitte üksnes elektrooniliselt hääletada, vaid ka koosolekul osaleda reaalajas toimuva ülekande vahendusel nii helis kui pildis, võtta vastu otsuseid, hääletada koosoleku kestel, esitada ettepanekuid, eriarvamusi ilma tavapärase füüsilise kohalolekuta. Edaspidi eeldatakse, et koosolekul saab osaleda nii elektrooniliselt kui ka kohale tulles. Ja kui ühing soovib selle välistada, siis peab ta selle oma põhikirjas eraldi sätestama.

Eelnõu näeb ette, et juriidilise isiku liikmed saavad otsuseid teha nii osaliselt kui ka täielikult elektrooniliselt. Esimesel juhul viibivad mõned organi liikmed nii-öelda tavapärasel koosolekul ja mõned on seal elektrooniliste vahendite kaudu. Teisel juhul viibivad kõik koosolekust osavõtjad eri kohtades ja kogu suhtlus toimubki elektrooniliste vahendite abil.

Oluline on, et eelnõuga pikendatakse majandusaasta aruande esitamise kohustust kuni 31.oktoobrini 2020. Sama kuupäevani loetakse pikendatuks juhatuse liikme volitused, kui juhatuse liikme volitused lõpevad ajavahemikul 12.03–31.08.2020.

Kõigi nende muudatustega, mis kaotavad põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis, elektrooniliste võimaluste laiendamises, tuleb nõustuda.

Samas, kuigi astume eelnõuga digiühiskonnas tugeva sammu edasi, jäävad mõned küsimused üles. Ei ametnikud ega justiitsminister osanud vastata õiguskomisjonis ega Riigikogu suures saalis küsimusele – kuidas on tagatud elektroonilisel hääletamisel näiteks isikuvalimistel salajasus. Täna kasutatavad platvormid pole selleks piisavalt kohandatud ega turvalised. Samuti peab olema võimalik hääletamistulemusi hiljem kontrollida.

Kuigi eelnõu sätted on määratud kehtima ka peale eriolukorra lõppu, soovime me täna tegelikult kiiresti lahendada seda vaakumit, mis takistab meil füüsiliste koosolekute pidamist, kus inimestel on keelatud hulgakesi kogunemine.

Siit tulenevalt peab usaldusväärne platvorm salajasteks hääletusteks olemas olema või see siis lähiajal tehtama. Tegin ka sellesisulise muudatusettepaneku. Ei kujuta ette näiteks ametiühingu keskliidu kongressi, kus sajad liikmed osalevad elektrooniliste vahendite kaudu ja peavad salajasel hääletusel juhtorganeid valima.

Küsisin siinsamas saalis justiitsminister Raivo Aegilt, mis saab siis, kui on vaja läbi viia salajasi hääletusi, aga inimeste suuremat sorti kogunemised on pikka aega keelatud. Minister nõustus minuga, et salajase hääletuse tarvis peaks olema analoogiline tehnoloogiline lahendus, nagu on näiteks valimistel elektrooniline hääletamine.

Tuues näiteks erakonna üldkogu või kongressi, kus on sajad või ka tuhanded inimesed koos, siis arvas minister, et elektroonilise koosoleku pidamise vorm oleks komplitseeritud. Küll aga saaks ka suure kvoorumi puhul salaja hääletada – kui vaid oleks niisugune usaldusväärne hääletussüsteem. 

Pangem siinkohal tähele ministri tingivat kõneviisi!

Sellist platvormi meil täna ei ole. Minu muudatusettepanek näebki ette, et riik hoolitseks selle eest.

See-eest oli justiitsministril teada vastutaja: Elektroonilise koosoleku korraldajal, ütles ta, on kohustus kindlustada, et selleks loodud süsteem tagab salajasuse. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, siis tuleb inimesed kutsuda kohale füüsiliselt osalema.

Kui kogunemised on keelatud, ei saa ju seadusandja öelda, et kui salajasus pole tagatud – kogunege kõik füüsiliselt. Tuleb aga nii välja, et minister saab küll – kui tal asjakohaseid vastuseid ei ole.