Heljo Pikhof: inimesed vajavad kiirlaenu- ja inkassofirmade eest kaitset

PiretUncategorized

Pühapäeval alguse saanud Eesti Päevalehe uus sari „Võla võim“ avab, kuidas igal aastal langevad tuhanded inimesed kiirlaenuorjusesse. Seejuures valitseb peataolek ka õigusemõistmises, mistõttu on mõnelgi korral niigi raskustes kodanikele kaela langenud rõhuvad ja ebaõiglased lisakoormised (EPL 18.09).

Laenuturul möllas „metsik lääs“ kümmekond aastat tagasi, kui tuhanded pered sattusid võlakeerisesse, eeter oli tulvil kiirlaenureklaame stiilis „piiks-piiks ja raha tuleb“ ning laenuvõtjaid kooriti röövellikke intressidega. 2014. aastal tehti algust laenuturu jõulise korrastamisega. Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel võttis riigikogu vastu reklaamiseaduse muudatused, mis sisuliselt keelasid 2015. aastast nii teles kui raadios kiir- ja tarbimislaenud. Turule mõjus positiivselt ka samal aastal jõustunud krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mis lähtus vastustundliku laenamise põhimõttest.

Mõni aasta tagasi hakkasid probleemid taas kuhjuma. Võlakoorma alla mattunud inimesi, kes vanu võlgu uute võlgade võtmisega kustutasid, tuli aina juurde. Sel kevadel valmis rahandusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli põhjalik krediidituru uuring, mis tõi probleemi tõsiduse arvude keeles välja: 2016. aastast on tarbimislaenude arv kahekordistunud – jaanuari seisuga oli Eestis üle 72000 täitemenetluse võlgniku ja täitemenetlus oli alustatud pea 413 000 võla suhtes ning keskmise võlgniku kohustused ulatusid üle 10 000 euro.

Makseraskustes inimeste lisandumise üheks põhjuseks on olnud see, et turule on tulnud arvukalt kiirlaenufirmasid, kes pakuvad kõrge intressimääraga lühiajalisi laene, mille tasumine inimestele üle jõu käib. Kiirlaenufirmade ärimudel on pahatihti rajatud ebamõistlikult kõrgetele intressidele ja inimeste teadmatusele ning nõrkusele. Samuti müüb osa neist hapuks läinud laene edasi inkassofirmadele, kes tulevad võlglaste kukile hiiglaslike menetluskulude ja viivisetega või siis nõuavad sisse juba aegunud või inimese poolt eelnevalt tasutud võlgnevusi.

See oli ka põhjuseks, miks sotsiaaldemokraadid kutsusid kevadel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse riigikogu ette arupärimisele vastama, et uurida, millised on riigi sammud kaitsmaks inimesi võlaorjusesse sattumise eest. Minister oli 6. juunil riigikogu kõnepuldis, kus ta tunnistas, et olemasolevatest reeglitest vaadatakse sageli mööda ning avaldas lootust, et sügisel saab rääkida täpsemalt võimalikest seadusemuudatustest. Ma väga loodan, et nii ka läheb.

Õiguskomisjon ei kavatse samuti käed rüpes istuda, vaid tegeleb ka omalt poolt laenuturu korrastamise temaatikaga. Suuresti on pall justiitsministri kätes, seda eriti Eesti Päevalehe värske loo valguses, mis rääkis karjuvalt erinevatest kohtuotsusest.
Suure tõenäosusega on vajalik ka võlaõigusseaduse kohendamine, mis on samuti justiitsministri pärusmaa. Siin-seal on kaalutud positiivse krediidiregistri loomise mõtet. Laenurattasse sattunud inimestele pakuks kaitset ka see, kui laenukontorid teeksid lõpu agressiivsele reklaamile, kus otsepostituste kaudu kutsutakse tarbijaid juurde laenama, mis on eriti lubamatu laenu- ja hasartmängusõltlaste puhul.

PÄEVA TEEMA | Heljo Pikhof: inimesed vajavad kiirlaenu- ja inkassofirmade eest kaitset